Tolm

Tolm on väikesed õhus heljuvad tahke aine osakesed.

Lehepuhuriga tolmu üles keerutav tänavahooldustöötaja Tartus, Emajõe ääres. 2018. aasta mai

Bartholomeo Bettera, "Vaikelu pillidega" (17. saj keskpaik)

Piibel

Nüüd ma hõõrun nad pihuks
nagu tolmu tuule ees;
ma põrmustan nad
nagu tänavate pori.

• Psalmid, laul 18, salm 43

• Ja kus iganes teid vastu ei võeta ega kuulata teie sõnu, sellest majast või linnast minge välja ja raputage maha selle koha tolm oma jalgadelt!

Matteuse evangeelium, peatükk 10, salm 14. Vaata ka: Mk 6:11 ja Lk9:5.

Luule

neist, sinust endast – saab vaid vari pelk
ja muld ja tolm ja suits – eimidagi.

• Luis de Góngora, "Sonett", tõlkinud Jüri Talvet. "Maailmakirjanduse lugemik", Tallinn: Koolibri, 1993, lk 266

• Tolmust ja värvidest saavad uued liblikad aga meid pannakse mulda nagu murtud luud

oma asemele tagasi

• Jaan Kaplinski, "Tolmust ja värvidest"

Nägin maid ma, mis järvetud, jõetud,
tolm ja põrm, muud ei olegi,
inimlapsi, kes mullast on võetud,
kus kulda polegi.

• Ellen Niit, "Ma arvasin" (1958)

Võib-olla, peitub mus päike.
Võib-olla ka kaks või kolm.
Kuid suhu mul kasvab sammal
ja juukseisse kuhjub tolm.

• Heiti Talvik, "Magaja"

Linnad varisevad tolmuks,
kividelt sööb kirja vesi,
mõtlejate lagipähe
teevad herilased pesi.

• Betti Alver, "* Selle ilma igav kainus" (1936)

Õhtute mägikollane tolm.
Õhtute kadukollane tolm.
Õhtute heledalt elukollane tolm.
Eelõhtute ägenev tolm.
Teostumisõhtute sädelev tolm.
Järelõhtute värelev tolm.
Jumekalt kumendav tolm teeb õhtute sumeda nukruse
talumatult kindlaks ja kauniks.

• Artur Alliksaar, "Õhtute kollane tolm"

Proosa

• Caesari hobuse kapjade alt tõusvas tolmupilves pole tähtis iga üksik tolmukübe; pole kuigi tähtis ka peegelduv valgusekiir, mis sähvib läbi lilla tuulekeerise imperaatori helkivalt kuldkiivrilt. Caesar tõstab tolmu üles... Tolm — ja Caesar.
  • Aleksandr Grin, "Sädelev maailm". Tõlkinud M. Käbrik. Tallinn: Eesti Raamat, 1972, lk 10

• Või nagu rändaja põlgab sirget tolmust maanteed ja sellele eelistab rohtunud metsarada, nii on minulegi ürikute tolmust armsam legendide sinine udu.
  • Karl Ristikivi, "Põlev lipp". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1961, lk 7

• Tulnud põõsastest välja, läksid nad edasi, arutades omavahel, et ei oleks pidanud jalga panema uusi kingi, sest ilm oli palav ja tee tolmune paljudest jalakäijatest, kes kõik liikusid ühes ja samas suunas — järve äärde, jahedusse. Nad jõudsid järele tervele lastepesakonnale, kes meelega lohistasid jalgu järel, et rohkem tolmu üles keerutada. Laste rase ema lükkas tühja lapsevankrit ja isa kandis süles täiest kõrist karjuvat väikest. See oli pühapäev. (lk 42)
  • Elsa Triolet, "Roosid järelmaksuga", tlk Immanuel Pau, 1962

Kirjandus

• Ilmar Sikemäe, "Tolm" 1955, Looming nr 3
• Betti Alver, "Tolm ja tuli" 1936
• Jaan Kaplinski, "Tolmust ja värvidest" 1967