Tolm

Tolm on väikesed õhus heljuvad tahke aine osakesed.

Lehepuhuriga tolmu üles keerutav tänavahooldustöötaja Tartus, Emajõe ääres. 2018. aasta mai

Bartholomeo Bettera, "Vaikelu pillidega" (17. saj keskpaik)

Vilhelm Hammershøi, "Päikesekiired. Strandgade 30" (1900)

Piibel

Nüüd ma hõõrun nad pihuks
nagu tolmu tuule ees;
ma põrmustan nad
nagu tänavate pori.

• Psalmid, laul 18, salm 43

• Ja kus iganes teid vastu ei võeta ega kuulata teie sõnu, sellest majast või linnast minge välja ja raputage maha selle koha tolm oma jalgadelt!

Matteuse evangeelium, peatükk 10, salm 14. Vaata ka: Mk 6:11 ja Lk9:5.

Luule

neist, sinust endast – saab vaid vari pelk
ja muld ja tolm ja suits – eimidagi.

• Luis de Góngora, "Sonett", tõlkinud Jüri Talvet. "Maailmakirjanduse lugemik", Tallinn: Koolibri, 1993, lk 266

Võib-olla, peitub mus päike.
Võib-olla ka kaks või kolm.
Kuid suhu mul kasvab sammal
ja juukseisse kuhjub tolm.

• Heiti Talvik, "Magaja" kogust "Kohtupäev" (1937)

Linnad varisevad tolmuks,
kividelt sööb kirja vesi,
mõtlejate lagipähe
teevad herilased pesi.

• Betti Alver, "* Selle ilma igav kainus" (1936)

Nägin maid ma, mis järvetud, jõetud,
tolm ja põrm, muud ei olegi,
inimlapsi, kes mullast on võetud,
kus kulda polegi.

• Ellen Niit, "Ma arvasin" (1958)

• Tolmust ja värvidest saavad uued liblikad aga meid pannakse mulda nagu murtud luud

oma asemele tagasi

• Jaan Kaplinski, "Tolmust ja värvidest", 1967

        Õhtute mägikollane tolm.
        Õhtute kadukollane tolm.
        Õhtute heledalt elukollane tolm.
Eelõhtute ägenev tolm.
    Teostumisõhtute sädelev tolm.
        Järelõhtute värelev tolm.
Jumekalt kumendav tolm teeb õhtute sumeda nukruse
           talumatult kindlaks ja kauniks.

• Artur Alliksaar, "Õhtute kollane tolm", rmt: "Olematus võiks ju ka olemata olla", 1968, lk 68-69

Proosa

• Caesari hobuse kapjade alt tõusvas tolmupilves pole tähtis iga üksik tolmukübe; pole kuigi tähtis ka peegelduv valgusekiir, mis sähvib läbi lilla tuulekeerise imperaatori helkivalt kuldkiivrilt. Caesar tõstab tolmu üles... Tolm — ja Caesar.
  • Aleksandr Grin, "Sädelev maailm". Tõlkinud M. Käbrik. Tallinn: Eesti Raamat, 1972, lk 10

• Elu - jah, see tähendas ju seda, et tema oli olemas ja Lucy oli olemas, ja peale selle veel nii umbes kahe ja kolme miljoni vahel elanikke Norras, nagu öeldakse - ja maakeral üldse - jah, seda oli ta igatahes teadnud siis, kui ta keskkooli lõpueksameid tegi. Võis jääda merehaigeks mõeldes, kui palju neid on saanud tolmuks tolmus, ja kui palju neid veel tuleb, et siin vähehaaval märatseda, kuni maakera elamiskõlbmatuks muutub.
  • Sigrid Undset, "Gymnadenia". Tõlkinud Elvi Lumet, 2003, lk 148

• Selle aja sees kolistas Anna kambris ja rehetoas, sealgi tolmas nii, nagu tehtaks kütist. Põrandariided viskas uksest välja õue ja käsutas meid nagu ema:

"Poisid, kloppige need õige puhtaks!"

Meie siis ka kloppisime, nii et suu ja silmad läksid tolmu täis. (lk 9)

• Jüri Parijõgi "Koduseid talitusi tegemas", lk 7-13, rmt: "Kui isa kinkis raamatuid", 3. trükk, Tallinn: Eesti Raamat, 1981

• Määratule hulgale naistest on saanud osaks lõputult korduv võitlus, mis iial võitu ei too. Parimalgi juhul pole see kunagi lõplik. Vähe on ülesandeid, mis sarnaneksid rohkem Sisyphose karistusele kui majapidamistööd. Päev päeva järel tuleb nõusid pesta, tolmu pühkida, riideid nõeluda, mis kõik homme taas määrdunud, tolmune ja rebenenud.
  • Simone de Beauvoir, "Teine sugupool", ptk "Abielu". Tõlkinud Anu Tõnnov ja Mare Mauer, 1997, lk 307

• Või nagu rändaja põlgab sirget tolmust maanteed ja sellele eelistab rohtunud metsarada, nii on minulegi ürikute tolmust armsam legendide sinine udu.
  • Karl Ristikivi, "Põlev lipp". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1961, lk 7

• Tulnud põõsastest välja, läksid nad edasi, arutades omavahel, et ei oleks pidanud jalga panema uusi kingi, sest ilm oli palav ja tee tolmune paljudest jalakäijatest, kes kõik liikusid ühes ja samas suunas — järve äärde, jahedusse. Nad jõudsid järele tervele lastepesakonnale, kes meelega lohistasid jalgu järel, et rohkem tolmu üles keerutada. Laste rase ema lükkas tühja lapsevankrit ja isa kandis süles täiest kõrist karjuvat väikest. See oli pühapäev. (lk 42)
  • Elsa Triolet, "Roosid järelmaksuga", tlk Immanuel Pau, 1962

• Ent oh seda hämmastust, kõik hajub, kaob, ka nördimus, ükskõik kui valus, kui piinlik. Kõik kaob. Kõik. Ainult mitte tolm. Seda tuleb pidevalt juurde. See on nagu vähk, millega võitlus iialgi ei lõpe. Sa saad lohutuseks uued villased sokid ja jääd edasi otsima oma olemasolu ettearvamatut mõtet.
  • Armin Kõomägi, "Reetur", Vikerkaar 3/2018

• Tolm tantsiskles nagu ähmane särapärg ümber ta pisut liikuva pea, mustad kübemed õlgkuldses valguses, nähtamatu tahke aine otsekui nööpnõelaaugud tahke värvi pinnas. Roland hakkas rääkima ning kui Maud pöördus läbi vikerkaare, liikus kahvatu nahk läbi eri värvi valgusviirgude. (lk 167)
  • A. S. Byatt, "Lumm", tlk Krista Kaer, 2013

Draama

MIIKAEL:
Ma otsin tolmu,
mis Kainist saadik on segunenud
kõigi mõrtsukate tolmu ja ootab.
Võib-olla sai temast vahepeal lind —
siis jälle mõrtsukas.
Võib-olla said temast tuudaimimarjad,
mille eest Raahel loovutas ühe öö Leale —
võib-olla on ta piiranud Sammaeli vihkamise hingust —
Mõelda ainult,
et see tolm puutus võib-olla Lurja palveraamatut,
kui see oli peidus,
kuni tähed raamatus kiirgasid tuld —
mõelda ainult —
Oi, mis tolmu toon mina oma kingadega sinu kotta!
Võtab kingad jalast.

• Nelly Sachs, "Eeli". Tõlkinud Jaan Kaplinski. LR 52/1971, lk 17

Kirjandus

• Ilmar Sikemäe, "Tolm" 1955, Looming nr 3
• Betti Alver, "Tolm ja tuli" 1936
• Jaan Kaplinski, "Tolmust ja värvidest" 1967