Tempel

(Ümber suunatud leheküljelt Pühakojad)

See artikkel räägib pühakojast; kontoritarbe kohta loe artiklist Pitser.

Benvenuto Tisi da Garofalo, "Kristus ajab rahavahetajad templist välja" (1540ndad)
Johannes Wilhjelm, "Apollo tempel Pompeis" (1894)
Hilda Mary Sides, "Tiivutu Nike tempel" (1926)

Tempel (ladina sõnast templum) on sakraalehitis ehk pühakoda: ehitis või koht, kus kedagi või midagi kummardatakse.

Piibel

muuda
  • Ja Jeesus tuli pühakotta ja ajas välja kõik, kes pühakojas müüsid ja ostsid, ning lükkas kummuli rahavahetajate lauad ja tuvimüüjate pingid.
13 Ja ta ütles neile: "Kirjutatud on: Minu koda hüütagu palvekojaks, aga teie teete selle röövlikoopaks!"


  • Või kas te ei tea, et teie ihu on teis oleva Püha Vaimu tempel, kelle te olete saanud Jumalalt, ning et teie ei ole iseenese päralt?
20 Sest te olete kallilt ostetud. Austage siis Jumalat oma ihus!

Luule

muuda

Kaks algust minus: süda ja mu liha.
Neid ühendand on armastus ja viha.
Käib ingel ühes majas saatanaga.

Too ohvrit jumalalle, naine vaga,
too ohver verivalge altareile!
Oo! ära seisa templi uste taga.


Unes avavad enese lõpmatud taevaste pooled
ja üle Su helendab kaugete päikeste mäng,
aga sinine ruumide sügavus on sinu säng.

Tõused üles, kui taevases templis lööb hommikukella
Sinu vend, kelle kätte on antud suurpäevade tund;
kelle tulekust, kuldsetest kingadest näed Sina und.

  • Marie Heiberg, "À la Rabindranath Tagore" valikkogus "Käisin üksi tähte valgel" (1988), lk 99


Ümber ent, kuhu sa iial ka marsiks,
elu müsteerium labastund farsiks.

Keegi miskit enam ei usu,
komistab Hoor üle templi rusu.

Isand on läinud. Koitub ta mööbel.
Unustet aujärje vallutand pööbel.

Proosa

muuda
  • Olen juba varem öelnud, kuidas ma juba lapsest saadik olen olnud kodumaata. Nüüd tundsin korraga, et mul kunagi isegi kodu polnud ja et Templi võimas hoone oli tõepoolest ainult telk, mis ajutiseks peatumiseks püstitatud. Ja ma küsisin eneselt, mis oli õieti meie peamine ülesanne — kas Püha Haua tagasivõitmine või nende paljude õnnelikkude kodude kaitsmine, mis olid kasvanud Akkoni müüride vahel niisama mõtlematult ja pahaaimamatult nagu Jumala lilled väljal.


  • [Spender:] Meil, Maa inimestel, on eriline anne purustada suuri, ilusaid asju. Ainus põhjus, miks me ei paigutanud viineriputkasid Karnaki templisse Ülem-Egiptuses, oli see, et tempel asub kõrvalises kohas ega kõlba kaubanduslikuks otstarbeks. Ja Egiptus on pisike osa Maast. Aga siin on kõik iidne ja eripärane ning kusagil me peame kanna kinnitama ja alustama räpastamist. Me nimetame kanali Rockefelleri kanaliks ja mäe Kuningas George'i mäeks ja mere Dupont'i mereks ning tulevad veel Roosevelti, Lincolni ja Coolidge'i linnad ja pole üldse sünnis, kui nende kohtade jaoks on veel olemas nende päris nimed.
    • Ray Bradbury, "Marsi kroonikad", "Juuni 2001: Ja Kuu olgu ikka niisama särav". Tõlkinud Linda Ariva. Tallinn: Eesti Raamat, 1974, lk 61


  • Kuivatatud [kalmuse]juurikat, millel lõhn püsib mitu aastat, võib kas või kohviveskis jahvatada tolmuks ning puistata rõõmuks igale poole laiali. Noaga kaapida teda on siiski palju hõlpsam ja maailma südamerahule kasulikum. Sest kohviveski ummistub kalmusetolmuga ja sest piisab kauaks ajaks kohvimaitse muutmiseks. See kaabe põleb päris ilusasti ja ta suits toob meelde hiina templid, kus vist majapalkidelgi on juures kalmuselõhna. Ma ei tea, mida kõike veel, aga see tingimata on üks suitsetamisvahendeid.
    • Uku Masing, "Mälestusi taimedest". Ilmamaa 1996, lk 38


  • Kalutaras, tumedaveelise Kala Ganga jõe suudmes asuvas linnas kasutame võimalust külastada buda usu templit, mille ees käivad usklikud hardalt palvetamas. Tempel on ümbritsetud kõrge, valgeks lubjatud müüriga ja koosneb kogukast kuppelhoonest reliikviahoidlaga ning sellest eraldi ehitatud templisaalist, kus asub Buddha kuju. Jätame kingad ukse taha, nagu nõuab komme, ja jookseme sukis läbi pahkluuni ulatuva liiva üle templiõue. Tunneme end selles vaikses paigas kutsumata külalistena. Meil on piinlik kaasasolevate fotoaparaatide pärast ning soov siin fotografeerida näib. üldse kohatu, kuid kartus solvata palvetajate usulisi tundeid osutub siiski asjatuks. Ümberringi näeme ainult sõbralikult naeratavaid nägusid. Tseiloni budistid täidavad oma religioosseid kohustusi nii loomulikult ja enesestmõistetavalt, nagu teeksid nad oma tavalist tööd. Jumalateenistus kuulub nende igapäevaste toimingute hulka ja ohvriande maha asetades või palvet lugedes ei mana nad näole pühalik-tõsist ilmet. (lk 31)
  • Oleme pettunud, kui jõuame suurte vanade puude varjust ootamatult valguse kätte. Ilusate templite asemel, mis oleksid Valgustatu kujule vääriliseks raamiks, näeme kirevat laadasaginat. Piduliku vaikuse asemel võtab meid vastu raadiomuusika ja vanade grammofonide plärin. Muusikažanrides pole ma eriti kodus ega julge seepärast öelda, kas see on ilmalik või kiriklik muusika. Aga sadade elektrilampide säras, müüa pakutavate värviliste piltide ja helidest üle kostva, pikkadele laudadele laotatud ja osavalt arranžeeritud ohvriande reklaamivate kaubitsejate laadakisa taustal mõjub see muusika küll kõige vähem pühalikuna. Templid on pisikesed ja ehitatud nii tihedasti kõrvuti nagu kabiinid. Kui sisseastuvad usklikud eesriide kõrvale lükkavad, näeme ülekullatud Buddha kuju. Ta silmad on kadunud laugude taha. Kitsahuuleline suu naeratab. Lastele, kes tulid koos oma vanematega, on templiskäimine lausa pidu. Hele valgus, mis teeb ööst päeva, on neile suureks elamuseks, sest kodus istutakse kõige paremal juhul vaid petrooleumilambi valgel. Peale selle on siin suhkrupagarid oma poed lahti löönud. (lk 99)
    • Ursula ja Wolfgang Ullrich, "Džungel tulevikuta?", tlk R. Aro, 1973



  • Danieliga suheldes olen omandanud väärikalt üleoleva ilme ja ma pole kolm nädalat temaga elektronkirju vahetanud, flirtinud ega maganud. Läinud nädalal tarbisin vaid kolm alkoholiühikut, andes vastumeelselt Tomile järele, kuna ta kaebas, et uue, pahedevaba minuga õhtut veeta on, nagu sööks ta väljas õhtust tõrikodalase, kammkarbi või mõne muu jõuetu mereelukaga.
Mu keha on pühakoda. Ehk on juba magamamineku aeg? Oh ei, kell on alles 20.30. Seesmine tasakaal. Oh! Telefon!
  • Helen Fielding, "Bridget Jonesi päevik". Tlk Kersti Tarien. Varrak, 1998, lk 91-92


  • See on minu lihtne religioon. Ei ole vaja templeid, ei ole vaja keerulist filosoofiat. Meie enda aju, meie enda süda on meie templiks; filosoofiaks on lahkus.
    • Tenzing Gyatso, "Kindness and Compassion", rmt: "The Dalai Lama: A Policy of Kindness" (1990), lk 52


  • Rincewind võbistas end. Muidugi polnud ta ateist; Kettal kohtlesid jumalad ateiste karmilt. Neil harvadel juhtudel, kui tal oli üleliigset peenraha, jättis ta ikka mingi templi varakirstu mõne vaskmündi, tegutsedes põhimõttel, et inimene peab muretsema endale võimalikult palju sõpru. Kuid harilikult ta jumalaid ei tülitanud ja lootis, et jumalad ei tülita ka teda. Elu oli niigi keeruline.
    • Terry Pratchett, "Võlukunsti värv". Tõlkinud Urmas Alas. Varrak 1997, lk 182
  • Miks ehitatakse pangad alati templitaolisteks, hoolimata sellest, et mitmed suuremad religioonid a) on põhimõtteliselt selle vastu, mida pankades tehakse ja b) hoiavad seal oma raha. (lk 26)
  • "See oli templi maa-alune võlvsaal," seletas ees astuv Bent.
"Kas te tahate öelda, et see maja ei näe lihtsalt templi moodi välja, vaid ongi tempel?"
"Jah, see ehitati templiks, kuid seda ei kasutatud sellena kunagi."
"Või nii?" pomises Niiske. "Mis jumala templiks see mõeldud oli?"
"Mitte ühegi, nagu selgus. Üks Ankhi kuningatest laskis selle umbes üheksasada aastat tagasi ehitada," vastas Bent. "Küllap oli tegu spekulatiivse ehitamisega. See tähendab, et tal polnud ühtki kindlat jumalat mõttes."
"Ta lootis, et mõni jumal tuleb hiljem?"
"Täpselt nii."
"Nii, nagu tihased tulevad?" küsis Niiske ringi vaadates. "Kas see hoone on nagu mingi jumalustele mõeldud linnumaja?" (lk 55)
  • Terry Pratchett, "Rahategu", tõlkinud Allan Eichenbaum, Varrak, 2010


  • Tants on kõige vanem kunstivorm. Küllap on sellel auväärsel seisusel erinevaid põhjusi, kuid üks on kindel - tants on teatud vaatenurgast kõige vahetum ja ausam vaimne praktika, tantsimiseks pole tarvis mitte midagi peale inimese keha. Keha on tantsu tempel.


  • Tohutu bravuuriga väidab Augustus, et ta taastas vaid ühe aastaga 82 jumalate templit - arv, mis ei jää palju maha Rooma linna templite koguarvust ja mis ilmselt pidi toonitama tema innukat vagadust, ehkki samuti lubab see arvata, et praktikas polnud iga templi juures tehtud töö väga suur. (lk 301)
    • Mary Beard, "SPQR: Vana-Rooma ajalugu", tlk Aldo Randmaa, 2017


Välislingid

muuda
 
Vikipeedias leidub artikkel