Suund

Suunad on määratud siltidega

Piibel

• Tuul puhub, kuhu ta tahab, ja sa kuuled ta häält, kuid ei tea, kust ta tuleb ja kuhu läheb. Niisamuti on kõigiga, kes on sündinud Vaimust.
  • Johannese evangeelium 3:8

Proosa

• Jänes ja rebane märkisid ära, kuhu vesi voolama peab: jänes hüppas ees, rebane jooksis järel ja ta lohisev saba näitas tulevase Emajõe suunda.
  • Friedrich Robert Faehlmann, "Emajõe sünd", kogust "Müütilised muistendid". Tallinn: Eesti Raamat 1979

• Peale selle on teaduse praegune suund Newtoni ja Baconi omale vastupidine. Nüüd algab see kesksest hüpoteesist, täitub faktidega võib-olla poole kraadi jagu ringist, jätab kõrvale, nagu ütlematagi selge, vastandlikud faktid ja kuulutab hüpoteesi tõestatuks - ring on täis saanud. (lk 93)
  • Florence Nightingale, kiri lord de Greyle, 11. veebruar 1869, Add Mss 43546 f130; "Florence Nightingale on Social Change in India: Volume 10 of the Collected Works of Florence Nightingale", toim Lynn McDonald, Wilfrid Laurier University Press, 2007

• Inimkultuur areneb kahes suunas, ühelt poolt luuakse isik kõigi tema seaduslikkude õiguste ja kohustega, teiselt poolt muudetakse see isik avalikuks laadaloomaks, kelle kallal võib käperdada igaüks, kel aga süda kutsub. Viimase arengu eest hoolitseb ajakirjandus.
  • A. H. Tammsaare, "Tõde ja õigus" IV, ptk 38

• Sest on ju ilmselge, et mõne traditsioonilise asjakorralduse eest tuleb maksta vägagi kõrget hinda, kuna need põhjustavad hulgaliselt inimlikku kannatust ja pettumust. Kui need asjakorraldused esitleksid end meile pelgalt asjakorraldustena ja mitte kategooriliste imperatiividena, siis oleks meie mõistlik suund need ükskõik milliste võtetega ratsionaalselt välja valitud eesmärkide jaoks kohandada. Aga selle asemel me naeruvääristame oma Don Quijotesid, neid moest väljas olevate traditsioonide kentsakaid kehastusi, ning vaatame jätkuvalt enda traditsiooni millegi paratamatult lõpliku ja ettemääratuna.
  • Ruth Benedict, "Kultuurimustrid". Tõlkinud Tõnu Ülemaante. EKSA 2016, lk 291-292

• Seni kui inimene on mõtleja olend, vajab ta vaimu paratamatult; kui ta ajuti tõstabki vaimu vastu mässu, siis selgub hiljem ometi, et ta on võidelnud vaid teatava suuna, mitte vaimu enda vastu: igasugune "lahtimõtestamine" on lõplikult ikka ainult "edasimõtestamise" algus.
  • Marta Sillaots, "Hugo Raudsepp", Looming nr 4/1936, rmt: "Kirg ja kavalus". Koostanud Hando Runnel, 2012, lk 441

• Tõusult võib küttida üksikult ja hulgakesi.

Kõnnid seal üksi piki põldu või orast või umbrohupadrikut ja "tallad" jänese liikvele, kes, nagu teada, päeval lesib ja puhkab... Nagu ta puhkeasemele lähened, hüppabki jänes üles...

Lähenema peab vastu tuult; et tuule suunda täpselt kindlaks määrata, süüdatakse jahimehe kübara äärele väike tuleriit...

Kui kütite hulgakesi, see tähendab kollektiiviga, siis on otstarbekas moodustada "katel", säärane, noh, kuidas öelda, kaar, et tiivad oleksid keskpunktist ette nihutatud. Kui jänes peaks näiteks kaare keskel üles hüppama, siis pole tal muud teed kui otse pannile, teist pääsu tal ei ole.

Võidakse küsida, kuidas siis on parem küttida, kas üksi või mitmekesi.

Teeb peaaegu ühe välja.

Kui lähed üksi, siis põrutad üksi mööda, aga kui lähete kollektiiviga, siis põrutate kollektiivselt mööda.

• Ostap Võšnja, "Jänes" kogumikust "Jahimees muheleb", tlk M. Nurmik, 1959, lk 36

• Oleme rohkem kui 340 aastat oodanud oma põhiseaduslikke ja Jumala poolt antud õigusi. Aasia ja Aafrika rahvad kihutavad nagu raketid poliitilise iseseisvuse suunas, aga meie loksume ikka veel hobuvankris sinnapoole, et tohiksime kohviku letist tassikese kohvi osta.
  • Martin Luther King, Kiri ühest Birminghami vanglast 16. aprill 1963 (tõlkinud Ülle Leis)

• Aeg ise on liikumatu. Ainult meie liigume temas vales suunas.
  • Stanisław Jerzy Lec, "Sugemata mõtted". Tõlkinud Aleksander Kurtna ja Arvo Valton. LR 48/1977

• Ükskõik mis suunas te sõidate, on see ülesmäge ja vastutuult.
  • Arthur Bloch, "Murphy seaduste täielik kogu". Tõlkinud Toomas Niit, 1999, rattasõidu seadus, lk 203

• Mul ei ole olnud mingisuguseid eesmärke, sest ma ei näe eesmärke. Minu silmade ees on tundmatu maastik, minu tee kulgeb sellesse maastikku või ta suubub sellesse või läheb edasi. Ma ei näe selle maastiku üksikasju. Ma ei näe, mis on mägede taga, mis on teekäänakute taga, mis on teispool orgusid, teispool metsi, aga ma pean teadma suunda. Ja see suund on minus endas olemas. See suund on otsekui mingi heli, mingi toon, mida ma ei tohi kaotada. See on kõige tähtsam. See on peamine. Ja kõik muu tuleb.
  • Fred Jüssi, "Pealisülesanded", Ööülikool, 2005

• Kuu liikus mul kannul. Kui ma seitsmeaastaselt komistades üle tagumise aia muruplatsi kõndisin, pilk taevasse suunatud ja peapööritusest mitte hoolides, nägin, kuidas kuu mul samm-sammult järel liikus ning mulle saatjaks oli, kui ma pojengipeenra poole suundusin. Miks oli kuu just mind kõigi inimeste seast kaaslaseks välja valinud? Mida see tähendas? Kas see oli au, vastutus või laitus?

Ma jutustasin seda imelikku lugu kuust oma sõbrannale Charlotte’ile. Kuid tema väitis kindlalt, et kuu liigub hoopis tema kannul. Nii seisime, seljad vastamisi, ning hakkasime astuma, tema ühes ja mina teises suunas. Ma taipasin otsekohe, et kuu järgnes kõigile. See tõdemus mõjus mulle üldiselt kergendusena, seda varjutas ainult kerge pettumus.

• Carol Shields, "Kui". Tõlkinud Urve Hanko, 2006, lk 100

• Euroopa Liit hakkab liikuma föderalismi suunas, ja kui ta selles suunas liikuma ei hakka, siis hakkab ta liikuma lagunemise suunas.
  • Tiit Vähi kõnes majanduskonverentsil Äriplaan, 2012

• Raffaeli tuntud 16. sajandi freskol "Ateena kool" viitab Aristoteles maa poole ja Platon taeva poole − kaks teadlast, kaks suunda! Aristotelese vihjet tõelikkusele ja Platoni ideaalide perspektiivi on kahtlematult võimalik ühendada, kui teadlased sellest aru saaksid, et dihhotoomiad tihtipeale pole õiged teed, kui on tegemist inimeste, ühiskondade, keelte ja teadusega. On vajalik leida ka sünteesi.
  • Els Oksaar, "Rahvuskeelest ja teadlastest". Rmt: "Teadusmõte Eestis VIII. Teaduskultuur", lk 115 jj

• Samal viisil nagu Noor-Eesti pööras ennast Euroopa suunda, rändab Vana-Eesti hoopiski korilase jäljerada mööda metsa poole tagasi.
  • Valdur Mikita, "Lingvistiline mets". Välgi metsad 2013, lk 237

• Stalini idee oli ka suured Siberi jõed teistpidi - tagurpidi - voolama panna, sellest kirjutati ajalehtedes, aga see plaan vajus vaikselt kuhugi ära - jõed keeldusid suunda muutmast.
  • Nasta Pino, "Minu aeg ja selle lugu", 2015, lk 8

• Aga need koolibrid! See, kuidas nad seisavad õhus paigal, tiibade vurinal, nagu seeravid, tiibu pole nähagi, kere on tähtsalt püsti, silmad vaatavad, saba vudib kõige all nagu väike propeller, et tasakaalu hoida. Ja siis see olend lihtsalt kandub kõrvale. Ükskõik mis suunas. Normaalne lind lendab ikka sinnapoole, kus nokk on. Aga see võib äkki kaduda vasakule, paremale, üles, alla, tagasi.
  • Tõnu Õnnepalu, "Aaker (Muskoka, Ontario, CA)". EKSA, 2019, lk 116

Draama

• [Herzen:] Enne Peetrit polnud Venemaal kultuuri. Elu oli kole, vaene ja metsik. Meie ainus traditsioon oli sissetungijate ees alistumine. Teiste rahvaste ajalugu on vabanemise ajalugu. Venemaa ajalugu kulgeb vastassuunas, orjusse ja vaimupimedusse. Kirik sinu armunud ikoonimaalija kujutluses on nurgapreestrite ja pühitsetud õukondlaste ühine vandenõu koos politseiga. Selline maa ei näe mitte kunagi valgust, kui me sellele selja keerame, ja valgus on siin. Läänes. Mitte teises suunas.
  • Tom Stoppard, "Laevahukk", 1. vaatus

Luule

Põiklen ja otsin väravat
Hauad ei juhata teed
Marmorkujud ei tereta
Nagu ei elakski need

Hauakivi komistuskivi
Olnud on palju kordi
Püüan loobuda vanast teest
Võtangi suuna NORDI

• Juhan Viiding, "* Põiklen ja otsin väravat" kogus "Detsember" (1971), lk 53

Kasside manöövrid, kasside manöövrid
kruusaaukudes lombistes.
Millised küll istuvad rahuröövlid
neis masinais kahelambistes?

Tasa, et endilgi võimatu kuulda,
pehmelt, ühtlaselt vappudes
nad hargnevad luhtadel igasse suunda,
ei takerdu kassitappudes.

• Paul-Eerik Rummo, "Väikese linna kohvikumuusikat" III 1. - Rmt: "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 95

Seitsmendasse taevasse ja põrgusse
viib üks ja seesama tee
vahe ainult suunas
Kui astud lifti
vaata et vajutad õigele nupule

• Helga Nõu, "Elu täis üllatusi. Helga Nõu 75. Maale ja mõtteid 1956-2009 segiläbi, nagu mõtted ikka tulevad". Tartu: Atlex 2009

Voodi on ilmakaarte suhtes valesti Maja
nurkmised otsad näitavad suunda Peaksin
kompassi ostma Linnas läheb päikegi meelest
Kõrvetab või sajab Ükskõik
Uuriksin siis kompassilt kuhu lendavad
linnud Emajõe luhal
Maal on kompassita muidugi lihtsam
mõistuse juurde jääda Lihtsalt rohi
kasvab taldadest läbi ja tuul
teeb taevale juuksed

• Ene Mihkelson, "Voodi on ilmakaarte suhtes valesti Maja" kogus "Torn" (2010), lk 33

Sa võid oodata,
et kriipida pahkluuserva, sa võid oodata, kuni Merkuur,
varajane täht, joonib alla öö ja selle mustimad
alad. Ja mõtiskleda. Miks tunnevad teised
läbi süsipaksu öö seda sügavatoonilist
tähtgranaati. Miks on sinu jagu vaid nääklused ja nõelad.
Miks ei saa maa liikuda sinu suunas.

• Joanna Klink, "Mõned tunnevad vihma" ("Some Feel Rain"), Poetry Foundation; luulekogust "Raptus", 2010