Palm

taimesugukond
(Ümber suunatud leheküljelt Palmid)

Palmid ehk palmilised on suur igihaljaste puude sugukond (üle 200 perekonna umbes 2600 liigiga), peamiselt troopikas ja lähistroopikas. Iseloomulikud liigid on sihvaka, harunemata tüvega ning suurte, tihti sulgjate või sõrmjate lehtedega. Nagu seedrid, ei kipu ka palmid Eestis välitingimustes kasvama, mis pole sugugi takistanud palmide vohamist eesti kirjanduses.

Illustratsioon teosest "Historia naturalis palmarum" (19. saj esimene pool)
Jacob Philipp Hackert, "Posillipo vaade, Capri" (1795)
Carl Blechen, "Palmihoone interjöör Pfaueninselil Potsdami lähedal" (1834)
Marianne North, "Vaade Melbourne'ile botaanikaaiast" (1880ndad)
Per Malmén, "Vaikelu palmide, rooside ja sirelitega" (1885)
Charles Furneaux, "Waikiki rand" (u 1898)
Anna Althea Hills, "Kõrbepalmid" (1917)
Nina Lucy Mary Jones, "Nikau palm" (u 1920)
Joanna Rajkowska kunstpalm (2002) on muutunud üheks Varssavi sümblitest.
Viljakandev datlipalm alabasterfragmendil Nimrudist Uus-Assüürias (tänapäeva Iraagis), 9.-7. saj eKr.
Chasida Landau, "Palmid" (1977)
Yona Levy-Grosman, "Palmid" (1980, digitaalmaal)


Piibel

muuda

Õige lokkab nagu palmipuu,
ta kasvab kõrgeks nagu seedripuu Liibanonil.


Sul on rüht nagu palmipuul
ja su rinnad on kobarate sarnased!


  • Järgmisel päeval kuulis pühadeks kogunenud suur rahvahulk, et Jeesus tuleb Jeruusalemma,
13 ja palmipuude oksi võttes läks rahvas välja talle vastu ja hüüdis:
"Hoosanna! Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel, Iisraeli kuningas!"

Proosa

muuda
  • See mets, kus ma tänasel mahedal maipäeval jalutan, kus minu ja sinitaeva vahel on tammede noor kollakaspruun lehestik, maas mu jalgade ees aga valged tähtheinad, sinisilmsed mailased ja roomav luuderohi — milline troopikapalmide salu, millised võõramaised sõnajalad või uhked suureõielised lilled suudaksid nii sügavaid ja õrnu keeli minus helisema panna nagu see kodumaastik?
    • George Eliot, "Veski Flossi jõel", tlk Valda Raud, 1983, lk 38


  • Palmipuu paindub, post aga mitte.


  • Ainult neljas kuninga poegadest, Ramses, kelle oli sünnitanud kuninganna Nitokris, ülempreester Amenhotepi tütar, oli tugev nagu härg Apis, kartmatu nagu lõvi ja tark nagu preestrid. Lapsest saadik ümbritses ta ennast sõjaväelastega ja juba siis, kui ta oli alles lihtne kuningapoeg, kõneles ta sageli: "Kui jumalad ei oleks teinud mind kuninga nooremaks pojaks, vaid vaaraoks, ma alistaksin nagu Ramses Suur üheksa rahvast, keda Egiptus veel ei tunne, ehitaksin templi, suurema kui terve Teebai, endale aga püstitaksin püramiidi, millega võrreldes Cheopsi hauaehitus oleks nagu roosipõõsas kõrge palmipuu kõrval."


  • Kui olen maja koristanud, on mu töö tehtud. Nii jääb mulle ainult kirik, kuhu lähen, sest olen usklik ja armastan Jumalat. Meelsamini aga palvetan vabas looduses. Teie mäletate vist kindlasti palmi meie väikeses juurviljaaias; see on mu kirik. Istun tundide viisi ta lehtkatuse varjus mere ja nõmme ees ja palvetan, nagu ei suuda kirikus.
    • Grazia Deledda, "Lia ja mehed", tlk Meta Grünfeldt, 2. trükk, 1995, lk 9



  • [Joosep Toots:] Õigus, mõnikord leiavad otsijad, aga seejuures peab oskama otsida; kui kellegi silmaring kaugemale ei ulatu kui üle pikerguse laua, siis peab ta rahule jääma kääridega ja niidirolliga nr. 40. Pärleid ei leita pühkmekastist ja palmipuud ei kasva läve kõrval — ennem läheb rätsep läbi nõelasilma — neid leitakse peale pikka ja vaevarikast teekonda. Mõni teine koputab kogu oma eluaja, ja kui talle siis kord enne surma avatakse, siis koputatakse ka temale vastu pealuud ja võetakse vastutusele majarahu rikkumise pärast. Kas pole õigus, mh, ah?


  • See oli siis Hispaania, kuulsate linnade, võimsate kirikute ja uhkete rüütlite maa, kus pidi olema rohkem kulda kui kõigis teistes kristlikes maades kokku. Maa, kus kasvasid palmid ja apelsinipuud, kus õitsesid roosid aasta läbi. Isegi ohakad olid suvekuumuses kuivanud ja alasti mäekülgedel kasvasid ainult üksikud jändrikud männid. Ei olnud need tõesti oodatud viinamäed. Ja need vaesed onnid, kus pidid elama inimesed, need olid armetumad kui Flandria loomalaudad. Ainult päike oli kohal, päike oli peakohal ja kõrvetas, tuletades kogu aeg meele, et kaasavõetud õllevaadid olid juba laeval tühjaks joodud.
    • Karl Ristikivi, "Lohe hambad". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1970, lk 22


  • Isa trükkis interneti-otsingusse igasuguseid eesti- ja ingliskeelseid sõnu sisse ja kratsis vahepeal kukalt, sest lihtsa tuulelohe jooniseid oli raske leida.
Samal ajal hakkas Vollile silma, et köögilaua nurgal seisab ema suur vesipalm. Palmi lehtedel olid pikad ja peenikesed varred ja Volli mõtles, et nendest saaks ehitada tuulelohe raami. Poiss nüsis palmi suure noaga maha ja lõikas kõik neli vart ilusti ühepikkuseks. Siis kleepis ta need läbipaistva kleeplindiga otstest kokku ja sai peaaegu ruudukujulise raami. Nüüd oli vaja leida midagi, mida raami peale kleepida. Vannitoakardin sobis selleks ideaalselt. Tervet kardinat ei läinudki vaja, piisas alumisest otsast. Volli pani kõik asjad köögi põrandale ritta, lõikas siis kardinatüki parajaks ning kleepis selle kleeplindiga lohe raami külge.
  • Ilmar Tomusk, "Volli teeb isaga tuulelohet", rmt: "Pisike puu", 3. trükk, 2019, lk 48-49

Luule

muuda

Mänd kõrbemaast palavast uneleb palju,
kust päike end rännule seab,
kus üksi ja nukrana hõõguval kaljul
palm-kaunitar kuhtuma peab.

  • Mihhail Lermontov, "* Mäe lagedal harjal" [1841], tlk Villem Daniel, rmt: M. Lermontov, "Luuletusi" (1964), lk 92

И снится ей всё, что в пустыне далекой,
‎В том крае, где солнца восход,
Одна и грустна, на утесе горючем
‎Прекрасная пальма растет.


     Ma heitsin maha magama,
ja nägin une sees,
Et ingel palmi oksaga
Seis' minu voodi ees.
...
     Sääl oli palju palmipuid
Ja kuuski õuntega;
Sääl paistis päike nagu kuld,
Ja inglid laulsid ka.

  • Friedrich Kuhlbars, "Unenägu" (1867), rmt: "Täis tähti jumallapse põll", 2. trükk, 2000, lk 72


     Püha öö, su tähte sära
Paistku üle ilmamaa,
Lasku läbi karmi kära
Palmi oksad lehvida!

  • Friedrich Kuhlbars, "Püha öö", rmt: "Täis tähti jumallapse põll", 2. trükk, 2000, lk 287


Kord Vanemuine mureta
käis kalju-saarel kandlega
ta laulis pajud palmideks
ja saared siidisalmideks.


Ei seedrid, ei palmid
ei kasva me maal,
meil siiski kenad männid
ja kuused, kased ka.

  • Martin Körber, "Mu isamaa armas", rmt: "Sind ma tahan armastada", 2018, lk 24; tuntud lauluna saksa rahvaviisil


Ma leidsin halja künka ja sinna seisma jäin.
Täis valgeid laevu voogas mu jalus Muhu väin.
 Just maltsakalda äärel
 käis looklev metsatee
 ja palmid Sõrve säärel
 vahtisid üle vee.


Piiri-pääri, piiri-pääri,
kus on pääsukesel näärid?
Kas sa seda siis ei tea —
lõunamaal ta pühi peab,
neegripoiste palmi all
tuleb öelda salmi tal.

  • Heljo Mänd, "Pääsukese näärid", rmt: "Mina arvan, et", 1961


Kui oled toas ja palmi ümber istutad -
juurde õhku, mulda juurte ümber talle -
siis laula talle, lausu talle nii:

rändlind, imelind, rändlehvik soojusevooluga sulgedes; ränd-
puu!

  • Paul-Eerik Rummo, "Palmipuud ümber istutades laulda", rmt: "Lumevalgus. Lumepimedus", 1966, lk 33


Kuldnokk, tsirr-tsirr, vilistaja!
Kuhu tali sind küll ajas?
Küllap jõudsid Indiasse,
istud palmi oksa peal.
Ajaviiteks vilet lastes
elevante vaatad seal.

  • Juta Kaidla, "Vilistaja", rmt: "Valgete liblikate aeg", 1968


Lõvi raputas lakka
ja möirgama hakkas -
terve džungel jäi korraga vakka.
...
Ja lilledel kroonid
langesid norgu,
tuul palmipuul kükitas,
saba jäi sorgu.


palmi kõrval nurgas sõrmitsen ma patse
vanaema tantsib külamehega
silun vargsi oma suvekleidi satse
varjan põsepuna palmilehega

  • Viiu Härm, "*ilmalilli vastu majaseinu...", rmt: "Pealkirjata", 1973, lk 14


Perepojad, taustaks talu,
laialehelised palmid.
Mirdipõõsas postamendil,
õhtueelne valge viin.
Tuttav murre, võõras valu,
uued rahvalaulusalmid.
Õnnis tunne on momendil,
ainult mind ei ole siin.

  • Juhan Viiding, "* Perepojad, taustaks talu" kogust "Elulootus" (1980), lk 9


Soojade roheliste merede mees,
saaretu silmapiiri silmitseja,
palmi all seisja,
kuldvillakul külitaja.
viinamarjakobarad pihus!
Minu meri on must,
olgu sinu oma seda küll nimetsi.
Minu meri on must
ja kadakapõõsad mu küpressid
ja laiad lepad mu palmipuud.
Minu mered tõstavad maid.
Kuidas on sinu omadega lood?
Seleta mulle oma terenduste tähendust.
Õpeta mulle oma kodu tunnet.

  • Ellen Niit, "Ärge uskuge maastikku", rmt: "Õpeta mulle oma kodu tunnet", 1983, lk 20

Välislingid

muuda
 
Vikipeedias leidub artikkel