Vikitsitaadid:Üldine arutelu

Viimase kommentaari postitas Ehitaja 2 kuu eest teemas 13 000 ja 5. koht.

Sellele leheküljele võite kirjutada arvamusi, kommentaare, ettepanekuid ja küsimusi, mis ei sobi ühegi konkreetse artikli aruteluleheküljele. Teated (nagu Visual Editori uudised) tuleb kirjutada lehele Teated.
Teemad, mis pole olnud viimase kahe kuu jooksul aktiivsed, teisaldatakse arhiividesse.

ArhiivTeatedHääletusedAlusta uut teematArhiiv 1 (2006–2019) • Arhiiv 2 (2020–2022)

2900 artiklit

muuda

2900. artikkel on Triinu Meres. --Ehitaja (arutelu) 1. jaanuar 2021, kell 20:04 (EET)Vasta

3000 artiklit

muuda

3000. artikkel on Virginia Woolf. --Ehitaja (arutelu) 2. jaanuar 2021, kell 21:08 (EET)Vasta

3100. artikkel on Simone de Beauvoir. Pseudacorus (arutelu) 8. jaanuar 2021, kell 23:03 (EET)Vasta
3200. artikkel on Mari Tarand. --Ehitaja (arutelu) 11. jaanuar 2021, kell 22:42 (EET)Vasta
3300. artikkel on Ernestine Rose. --Ehitaja (arutelu) 13. jaanuar 2021, kell 00:02 (EET)Vasta
3400. artikkel on Anne Brontë. --Ehitaja (arutelu) 17. jaanuar 2021, kell 00:14 (EET)Vasta
3500 Olga Tokarczuk, 3600 Angela Davis. --Ehitaja (arutelu) 26. jaanuar 2021, kell 02:06 (EET)Vasta
3700 Ilse Lehiste, 3800 Muriel Spark, 3900 Laura Ingalls Wilder. --Ehitaja (arutelu) 7. veebruar 2021, kell 01:56 (EET)Vasta

4000 artiklit

muuda

4000. artikkel on Toni Morrison. --Ehitaja (arutelu) 7. veebruar 2021, kell 22:18 (EET)Vasta

4100. artikkel on Ilona Laaman. --Ehitaja (arutelu) 10. veebruar 2021, kell 09:20 (EET)Vasta
4200. artikkel on Helen Fielding. --Ehitaja (arutelu) 11. veebruar 2021, kell 23:26 (EET)Vasta
4300. artikkel on Dagmar Normet. --Ehitaja (arutelu) 11. veebruar 2021, kell 23:26 (EET)Vasta
4400. artikkel on Salme Reek.
4500. artikkel on Liisi Ojamaa. --Ehitaja (arutelu) 18. veebruar 2021, kell 23:54 (EET)Vasta
4600. artikkel on Ljudmila Ulitskaja.
4700. artikkel on Helena Tulve. --Ehitaja (arutelu) 21. veebruar 2021, kell 15:19 (EET)Vasta
4800. artikkel on Lesja Ukrajinka. --Ehitaja (arutelu) 23. veebruar 2021, kell 00:22 (EET)Vasta
4900. artikkel on Ene-Reet Soovik. --Ehitaja (arutelu) 27. veebruar 2021, kell 02:00 (EET)Vasta

ETISe mall

muuda

Kas keegi oskab ja viitsib ETISe malli tööle panna? Mõni ikka vahel üritab seda kasutada, ähk lähäb taris. --Ehitaja (arutelu) 22. veebruar 2021, kell 12:47 (EET)Vasta

5000 artiklit

muuda

5000. artikkel on Elinor Ostrom. --Ehitaja (arutelu) 28. veebruar 2021, kell 02:49 (EET)Vasta

5100. artikkel on Astrid Reinla. --Ehitaja (arutelu) 28. veebruar 2021, kell 23:49 (EET)Vasta
5200. artikkel on Robin Hobb. --Ehitaja (arutelu) 2. märts 2021, kell 14:24 (EET)Vasta
5300. artikkel on Lynn Margulis. --Pseudacorus (arutelu) 5. märts 2021, kell 09:02 (EET)Vasta
5400. artikkel on Elizabeth Barrett Browning. --Ehitaja (arutelu) 6. märts 2021, kell 15:59 (EET)Vasta

Kui täpselt muidu seda ümmarguste numbrite täitumist jälgitakse? Nt minu meelest oli täna 5600. artikkel Tuum. Enne seda loodi "Kirjeldus‎" ning enne seda "Epi Tohvri‎". Samas oli just Tohvri artikkel nähtavasti mõeldud ümmarguse artiklina. Märkusena: hetkel näitab süsteem 5611 sisulehekülge ning kui minna uute lehekülgede seas tagasi vastav arv kohti, siis jõuab artiklini "Tuum". Kruusamägi (arutelu) 12. märts 2021, kell 09:08 (EET)Vasta

Nii täpselt kui saab, aga vahel näitab loendur küll aiateibaid. Ma olen korduvalt näinud, kuidas andmeleht ütleb 99, teen ühe lehe veel ja too näitab ikka 99. Mõnikord on muid segadusi ka, kui rohkem kui üks inimene tegutseb või on mingid brauseriläägid (sirvikuvenimused on kerged tekkima, kui korraga on lahti mitukümmend artiklit ning hakkad kõiki järjest salvestama) või ümbersuunamiste artikliks tegemist arvesse ei võeti. Kustutamine kerib ka numbreid tagasi. Enamasti üritame ikka nii hoolikalt loendada, kui annab. --Ehitaja (arutelu) 17. märts 2021, kell 23:32 (EET)Vasta

5500. artikkel oli Sigrid Undset, 5600. Epi Tohvri, 5700. Christa Wolf. Nüüd saab tagasi lugedes jälle mingi muu asja vist, sest midagi kustutati vms. --Ehitaja (arutelu) 17. märts 2021, kell 23:35 (EET)Vasta

5800. artikkel on Louise Labé, 5900. Vera Poska-Grünthal. --Ehitaja (arutelu) 25. märts 2021, kell 02:47 (EET)Vasta

Hääletus Pseudacoruse administaatuse pikendamiseks

muuda

Kuna lähiajal Pseudacoruse administaatus lõpeb, avan hääletuse selle järjekordseks pikendamiseks. Hääletus kestab nädal aega, 16. märtsi südaööni Eesti vööndiaja järgi (EET ehk GMT+2). --Ehitaja (arutelu) 9. märts 2021, kell 21:29 (EET)Vasta

Kaniivel, ae,, WikedKentaur, ae,? --Ehitaja (arutelu) 12. märts 2021, kell 00:03 (EET)Vasta
Olen valmis jätkama. Pseudacorus (arutelu) 9. märts 2021, kell 21:37 (EET)Vasta
Igati poolt, aga meie arvamus selles konkreetses nüansis pakub neile, kes neid asju otsustavad, palju vähem huvi kui meie arvame, et see neid huvitada võiks. --Ehitaja (arutelu) 9. märts 2021, kell 21:47 (EET)Vasta

Kokkuvõte: 4 poolt, vastu 0, erapooletuid 0. Lähen otsin selle koha üles, kus kobisema pidi. --Ehitaja (arutelu) 17. märts 2021, kell 22:13 (EET)Vasta

policy

muuda

Hääletan selle poolt, et adminnide õigused kehtiksid tähtajatult. --WikedKentaur (arutelu) 12. märts 2021, kell 10:13 (EET)Vasta

"Neil seal" (tolles inglise viki nurgakeses, kus seda asja aetakse) on reeglid niisugused, et sisuliselt on neil õigus anda ükskõik kui pikki tähtaegu ükskõik mille alusel, meie hääletused ei ole neile kuidagi siduvad ja nad ei ole kohustatud midagi kuidagi põhjendama, st täielik voli ja null vastutust. Seega määrab reaalsed reeglid praktika ning praktika on selline, et üldjuhul antakse 3, 6, 9, 12 kuud selles järjestuses... kui kellelegi parasjagu midagi muud pähe ei tule. (Ja praktika näitab, et ka niisuguse asjakorralduse kritiseerimine on rangelt keelatud, "või muidu".) Nii et me võime siin igasuguseid hääletusi omatahtsi teha, ent sisulise efekti mõttes võiksime siin ka USA presidenti valida, tagajärjekus oleks umbes sama. Ma oleks kah tähtajatuse poolt, aga... --Ehitaja (arutelu) 12. märts 2021, kell 15:57 (EET)Vasta

Poliitika

muuda

Ma olen päris pikka aega kaalunud Eesti erakondade kohta lehtede tegemist ja kogu aeg leidnud, et ehk ei ole hea mõte. Isegi isikute alla ei ole tahtnud erakondade teemalisi tsitaate väga panna. Ja Eesti parteipoliitikute lehed mulle iseenesest ka ei meeldi, ehkki neid on juba tasapisi tekkinud, ei ole palju parata. See on mitte hambapastatuubi või Pandora laeka avamine, pigem on tegu prügikastiga, kus toksilised jäätmed on olmejäätmetega segi - liiga suur on šanss, et ühel hetkel avastavad võimalused mingid parteivõitlejad ja hakkavad siin omavahelist sõda pidama ning kõike parteilise tekstipildujaga üle laskma nagu pärast kaheksanda õllekasti väljatoomist assenisaatorite suvepäevadel. Jube kerge on leida iga erakonna kohta 60 000 tähemärki sarkasmi ja teine 60 000 panegüürikat. Poliitikat tervikuna vältida ei saa ja ma ei arvagi, et peaks, praktiliselt iga asi on kellegi jaoks poliitika, kuid mulle isiklikult tundub, et võiks proovida hoida maas mingid jooned parteilise päevapoliitika vastu, millele saaks vajaduse korral osutada, kui peaks tekkima mingi kahtlane invasioon või infektsioon. Tõhusaid reegleid on väga raske formuleerida ning ma ei tea, et meil oleks võimalik teistest vikidest häid eeskujusid leida (inglis on kindlasti negatiivne eeskuju), ent näiteks olemasolevate erakondade välistamine võiks ehk olla üks reegel. Ivo nüüd ühe tegi ja ma ei tea, kas ta võimalikud pikaajalised tagajärjed või probleemid läbi mõtles. Võib-olla on mingeid häid vastuväiteid, mis mulle pähe ei tulnud. Arvamusi? --Ehitaja (arutelu) 12. märts 2021, kell 16:08 (EET)Vasta

Ma just vastupidi leian, et selle vältimine on täiesti tarbetu ja hoiab hoopis projekti arengut tagasi. Selle analoogia oleks see, kui me keelaks Vikipeedias artiklid tegevpoliitikutest, sest "nad ju niikuinii tulevad muidu surkima" [ja tulevad tõesti, aga mis meil sellest -- paneme aga neile vastu näppe, kui liiga ülbeks muutuvad]. See materjal on pealegi just selline asi, mida on vahel vaja taga otsida (igasugu hanerasva soovitusi jms). Mida keegi 19. sajandi kirjamees millegist arvas on valdaval enamusel juhtudest märkimisväärselt vähem huvipakkuv. Pealegi on meil siin administraatorid olemas ja blokeerimine ei ole nüüd küll midagi keerulist. Vikipeedia on ikka märkimisväärselt enam külastatav ja muudatav. Ei tea kuidas ja kust peaks siia järku suuremad hordid saabuma.
Küll on mulle siin kohati silma jäänud selliseid tsitaate, mille pigem välja praagiks. Eks teost lugedes võib see [äkki] jah olla väga vinge koht, kuid eraldivõetuna jääb asi arusaamatuks [ehk mida sellega öelda tahetakse või miks see just sellise teema alla paigutati, kus vastavat mõistet on mainitud ainult möödaminnes, või mõlemat]. Seega sellist Vikitsitaatide lehekülgede sisupoliitikat võiks arendada küll. Oleks vast aeg paika panna mingit printsiibid, et mille alusel mingeid tsitaate välja visata. Kruusamägi (arutelu) 12. märts 2021, kell 17:21 (EET)Vasta
Mumst oleks küll tore, kui oleks teemalehed kõigi Eestis eksisteerinud ja eksisteerivate parteide kohta. Asseniseerimisest muidugi ei pääse. Aga sellest ei pääse nii ehk teisiti. Modereerimine on muidugi raske, säilitamaks neutraalsust. Et partei teemaleht ei muutuks ei liiga pooldavaks ega liiga lahmivaks, tsitaatide valiku poolest. Vbla saab rakendada BBC kriteeriumit – neil on nõue, et tuleb kajastada võrdselt kõiki parteisid, aga rakendavad seda nii, et kui nad saavad enamvähem võrdselt sõimukirju kõigilt, et miks te NEID rohkem kajastate kui MEID, siis nad teavad, et on oma tööd korralikult teinud. Aga muidu, tsitaatide väljapraakimist sisu järgi, et ei saa aru v mulle ei meeldi, ma ei poolda. Ainuke kustutamiskriteerium peaks olema tehniline: allikata tsitaadid. Ja isegi need võiks jo olla, aga kuskil eraldi, kui nad juba on, ja kui on huvitavad, et järsku ilmneb allikas kah; nt teemalehel tõsta arutelulehele. Vist enamvähem nii ongi. BirgittaMTh (arutelu) 14. september 2023, kell 15:01 (EEST)Vasta
Ma olen küll vahel (harva) mõne välja praakinud selle alusel, et jutust pole võimalik aru saada. Enamasti on siiski tegu sellega, et tsiteeritud on halvasti, oleks pidanud kaasama rohkem konteksti, võib-olla lisama ette selgitusmärkuse konkreetse teema või juhtumi kohta või kasutama täpsemaid ilmumisandmeid - näiteks tsitaadi aeg ja kanal võivad lugeja kontekstitaju oluliselt muuta. Võõrkeeltest tulnud tsitaatide puhul on mõnikord oht, et lõik jääb segaseks (või liiga selgeks) seetõttu, et "tsiteeritut" sellisel kujul algteksti(de)s polegi, tegu on pigem folklooriga ja mitte igal jutustajal ei ole jutuvestmisannet. Nii et arusaadavus võiks olla kriteerium küll. Ja mina isiklikult ei leia ka, et igaühe iga arvamust iga asja kohta tiražeerima peaks. Lõppeks on meil siin tegemist vabatahtliku projektiga ning igaüks võib teha täpselt seda, mida ise tahab. Aga poliitikas on küllalt tegelasi, kelle sõnavõttude valimatu ning kontekstitu tiražeerimine võib muutuda nende vaadete propageerimiseks ning mõnede vaadete propageerimist ma mõistlikuks ei pea. Kahtlemata saab tuua hoiatavaid või kurioosseid näiteid (ja sel otstarbel olen ma päris palju diginud nt parteilist nõukogude kirjandust), kuid ka tsiteerida saab eri viisidel ning olulised võivad olla nt tsitaadi raamistus ja tsitaatide hulk. --Ehitaja (arutelu) 22. september 2023, kell 12:06 (EEST)Vasta

6000 artiklit

muuda

Nüüd sai 6000 täis artikliga Marguerite Duras. Järgmiste keeleversioonideni üldarvestuses on umbes tuhatkond artiklit (ukraina 6908, prantsus 7036), heebrea on jupp maad tagapool (5385). Sestap on esialgne plaan võtta vahepeal aeg maha ja tegelda kvaliteediga: viitamine, definitsioonid, pildid, artiklisisene liigendus, märksõnastamine ja olemaolevate lühiartiklite pikendamine. Küllap selle käigus täituvad ka mingid lüngad ja numbrid kasvavad, ent mitte sugugi nii kiirelt kui viimasel ajal. Kui korrastustöödega kuhugimaale jõuame ja tahtmist jätkub, küll siis saab jälle kvantiteedi üles võtta, esikümnesse jõudmine pole iseenesest mingi probleem. Aga eks näe, mis sest kavast välja tuleb. --Ehitaja (arutelu) 2. aprill 2021, kell 18:09 (EEST)Vasta

6100 - Katja Kettu. --Ehitaja (arutelu) 10. aprill 2021, kell 18:24 (EEST)Vasta
6200 - Karen Blixen. --Ehitaja (arutelu) 17. aprill 2021, kell 00:40 (EEST)Vasta
6300 - Éva Janikovszky. --Ehitaja (arutelu) 23. aprill 2021, kell 00:58 (EEST)Vasta
6400 - Rachel Carson
6500 Sviatlana Aliaksijevič --Pseudacorus (arutelu) 31. mai 2021, kell 01:42 (EEST)Vasta
6600 - Ruth Benedict --Pseudacorus (arutelu) 5. juuni 2021, kell 02:10 (EEST)Vasta
6700 - Marguerite Yourcenar --Pseudacorus (arutelu) 11. juuni 2021, kell 00:16 (EEST)Vasta
6800 Pearl S. Buck, 6900 Viiu Härm. --Ehitaja (arutelu) 5. juuli 2021, kell 17:45 (EEST)Vasta

Geopoliitilised nihked Vikiuniversumis

muuda

Veider, varem on Sealt Ülevalt meile ikka kogu õnnistus inglise keeles saabunud, aga nüüd on ilmselt kuskil mingeid mõjusfääre ümber jagatud: Vikitsitaadid:Teated#Универсальный Кодекс Поведения. Positiivne on, et hiina keeles ei ole. --Ehitaja (arutelu) 7. aprill 2021, kell 22:05 (EEST)Vasta

Malli tahaks

muuda

Inglise vikis on leiutatud viis, kuidas poem-sildi abil panna kenasti kõrvuti teksti algupärand ja tõlge. Tahaks ka, aga selleks on vaja Clear-malli. Proovisin toda eesti vikist kopeerida, ei paista töötavat. Äkki keegi oskab paremini.

Frère Jacques, frère Jacques,
Dormez-vous? Dormez-vous?
Sonnez les matines! Sonnez les matines!
Ding, dang, dong. Ding, dang, dong.

Are you sleeping? Are you sleeping?
Brother John, Brother John,
Morning bells are ringing! Morning bells are ringing!
Ding, dang, dong. Ding, dang, dong.

Ühtlasi: kas meil on mingi silt, millega saab tähti vasak-paremteljel peegelpildis näidata? --Ehitaja (arutelu) 11. mai 2021, kell 11:37 (EEST)Vasta
Veel üks ühtlasi: kas saaks selle poem-sildi ka artiklitegemise juures olevate tööriistade juurde panna? Seda läheb siin sageli tarvis, võiks olla käepärast. Aitäh. Pseudacorus (arutelu) 16. mai 2021, kell 14:46 (EEST)Vasta
Kaniivel, ae, --WikedKentaur (arutelu) 22. mai 2021, kell 09:32 (EEST)Vasta
Lisasin poem-sildi redigeerimise kasti.
Tundub, et Ehitaja küsitu juba töötab, või ma eksin? Malli loomisel võib minna aega tunde või isegi päevi, kuni muutus vikis aktiivseks läheb, sest vana kood on veel puhvris.
Kas selle tähtede peegelpildis näitamise kohta on mõnd näidet tuua?
Kaniivel (arutelu) 22. mai 2021, kell 12:35 (EEST)Vasta
Minu meelest see Clear siis ei töötanud, kui ma küsisin, aga ma hetkel ei viitsi ka kaevata. Kui praegu töötab, on hästi. Peegelpildis tähtede kohta: kui Karupoeg Puhh luuletas "Mäletan, siin oli mesi,/ hoidsin teda salakesi/purgi peale kirjutatud oli: MESI", siis viimases sõnas MESI oli S peegelpildis. Ma ei tea, kuidas nad nõukogude trükitehnikas sellega hakkama said, küllap vaevaliselt. Aga teaduse ja tehnika revolutsiooni tingimustes võiks meie ka saada. --Ehitaja (arutelu) 5. juuli 2021, kell 17:43 (EEST)Vasta
MESI.
Nii saab. Kaniivel (arutelu) 5. juuli 2021, kell 22:42 (EEST)Vasta
Vinge, aitäh. Ei tea, kas oleks mõtet see ka toimetuskasti alla lisad või on liiga eksootiline? Jube harva läheb vaja, aga siis ei tule jälle niikuinii meelde. Kuhugi juhendisse peaks küll lisama. --Ehitaja (arutelu) 8. august 2021, kell 15:08 (EEST)Vasta
Juhend: Mall:PeeglisH. Süntaks on pikk ja lohisev ja seepärast ma teda toimetuskasti alla pigem ei paneks. Põhimõtteliselt on see nagu HTML-i lisamine tekstile. Kaniivel (arutelu) 11. august 2021, kell 22:11 (EEST)Vasta

Kas tsitaadid või maailma kõigi tõeste väidete kogum?

muuda

Mul on nüüd juba paar korda (siin ja siin) olnud probleem, et läheb vaidluseks, kas Postimehes avaldatud tsitaat on Vikitsitaatide vääriline. Lahendaks selle küsimuse äkki ära ja otsustaks, kas on või pole. Tundub, et on ka mõningane segadus küsimusega, et kas tsiteerimine on teadus või kunst. Juhin tähelepanu, et tsitaat on väljavõte tervikust ja seega alati esitab tervikut tsiteerija/lugeja piiratud perspektiivist. Alati võib küsida, kas peaks olema tsitaadi osa ka eelmine lause või järgmine lause, kui on tegu suulise kõne tsiteerimisega, siis on küsimus veel segasem, nt kas peavad olema sisse arvatud kõik mõminad, parandused, ümbersõnastused -- kus üldse lause algab või lõppeb. Üldiselt tsiteeritakse igasugu inimesi, et anda edasi mingit olulist mõtet, mida see inimene on lugeja/kuulaja arvates väljendanud. Pikemate tsitaatide puhul kasutatakse mõtte väljatoomiseks väljajätteid ehk ellipsist, mõned tsitaadid on refereeringu ja sõna-sõnalise tsitaadi vahepealsed, nt juhul, kui samast ütlusest on säilinud eri mälestusi või eri tsiteeringuid jmt. Lõpuks võib alati tsitaadis räägitu autor või mõni ekspert ütelda, et lugeja sai valesti aru ja tsiteerib valesti, aga kui järgitakse tsiteerimisel elementaarseid reegleid, st ei lisata sinna midagi täiesti uut või lõigata lauset enne lõppjäreldust ilma põhjuseta ära -- siis üldiselt on tsiteerimine oma olemuselt minu meelest küllalt subjektiivne tegevus ja isegi teatud mõttes ekslikud tsitaadid on tsitaadid (ajaloos on nende kohta näiteid küllaga, mh on ekslikud tsitaadid/refereeringud samuti Vikitsitaatide osa). Ehk minu küsimus -- kui tsitaat on tsitaadina või isikule omistatud ütlusena juba leidnud avaldamist nt Postimehes vm toimetusega allikas, minu pärast kasvõi Objektiivis, siis kas on mingit alust selle äratoomist Vikitsitaatides kuidagi muul moel piirata, kui et tuua tsitaat ära, allikat viidata ja kui kellegi arvates on olemas täielikum tsitaat, siis pakkuda see sinna kontekstiks kõrvale? Sest muidu jääb mulje, et Vikitsitaadid tahaks olla kõigi maailmas esinevate tõeste väidete kogum, kust kõik kellegi meelest kahtlased tsitaadid eemaldatakse -- kui me isegi Eesti suurimas päevalehes avaldatut piisavalt usaldusväärseks tsitaadi allikaks ei pea, siis mida üldse? Kunagi varem tõin juba selle näite -- kas hakkame Kanti kategoorilise imperatiivi kolme sõnastust ka omavahel klapitama ja omalt poolt ära otsustama, milline neist lõpuks ikkagi õige on ja tõmbame ülejäänud maha -- või sõnastame kolme peale kokku õige versiooni? --Märt Põder (arutelu) 19. mai 2021, kell 15:09 (EEST)Vasta

Nagu oodata võis, läks kohe esimeses lauses demagoogiaks kätte ära, kuna kontekst lükati joonelt vaiba alla, et jutt parem välja näeks. Veel kord: ajalehe kirjade rubriigis avaldatu tõelevastavust ei kontrolli ükski toimetus, Eestis kohe kindlasti mitte, seega lasub kogu tõenduskoormus kirja autoril. Kui see ei ole keegi avalikkuses tuntud isik, võib tema lugejakirjas kellelegi omistatud tsitaat olla õige või mitte olla, sisuliselt on selle tõesus garanteeritud sama palju kui veebifoorumite või kommentaariumite kirjutistes. Ajalehtedest teeb aktsepteeritava faktiallika asjaolu, et nende sisu on toimetuse poolt kontrollitud ja kureeritud ning toimetus vastutav selle eest oma renomeega; ajalehti, mis sellise protsessiga kvaliteeti ei taga, on eri vikides ka ebausaldusväärseks kvalifitseeritud. Seegi garantii kehtib aga üksnes sellele osale ajalehe sisust, mille eest toimetus otseselt vastutab, mitte sisuosadele, mille koostab keegi kolmas ning mis avaldatakse üldjoontes muutmata kujul nagu arvamuslood, reklaamid ja lugejakirjad. Reklaame Vikipeedias üldjuhul usaldusväärseks allikaks ei peeta, välja arvatud reklaami enda kohta, ning arvamuslood kõlbavad üksnes tõestuseks, et X midagi ütles või arvas, mis võib iseenesest olla oluline, kui autor on tähelepanuväärne. Lugejakirjad on sisuliselt arvamusrubriigi väikevend ning kui lugejal pole renomeed, mis tema väiteid kuidagi garanteeriks (kui Tarmo Soomere väidab midagi lugejakirjas, on see teise kaaluga kui arvamus, mida avaldab Ants Kägu Kükametsast), ning ei ole ka mingit viidet peale "X ütles kunagi mulle", siis seda ei saa isegi mitte kuidagi kontrollida. Teesklus, justkui oleks iga Postimehes avaldatud fraas ühtviisi püha tõe allikas, on puhas jura. Kogu ülejäänud heietus näitab lihtsalt, et heietaja ei ole siiamaani aru saanud, mis vahe on tsiteerimisel ja folklooril. --Ehitaja (arutelu) 5. juuli 2021, kell 17:40 (EEST)Vasta

7000 artiklit

muuda

Täna sai 7000. artikliks Wisława Szymborska. Veel sadakond ja oleme esikümnes, möödudes ukrainlastest. --Ehitaja (arutelu) 8. august 2021, kell 15:10 (EEST)Vasta

7100, George Sand. --Ehitaja (arutelu) 2. september 2021, kell 23:13 (EEST)Vasta
Eile, muide, liikusime artiklite arvult mööda ukraina Vikitsitaatidest ja jõudsime keeleversioonide seas 10. kohale. --Ehitaja (arutelu) 4. september 2021, kell 16:02 (EEST)Vasta
7200, Margaret Mead. --Ehitaja (arutelu) 8. september 2021, kell 01:23 (EEST)Vasta
7300, Alma Ostra-Oinas. --Ehitaja (arutelu) 15. september 2021, kell 23:55 (EEST)Vasta
7400, Els Oksaar. --Ehitaja (arutelu) 22. september 2021, kell 01:16 (EEST)Vasta
7500, Grazia Deledda. --Ehitaja (arutelu) 26. september 2021, kell 19:50 (EEST)Vasta
7600, Leïla Slimani. --Ehitaja (arutelu) 3. oktoober 2021, kell 19:49 (EEST)Vasta
7700, Māra Svīre. --Ehitaja (arutelu) 7. oktoober 2021, kell 01:59 (EEST)Vasta
Ja muide, artiklite arvult oleme 8. kohal. --Ehitaja (arutelu) 7. oktoober 2021, kell 23:58 (EEST)Vasta
7800, Helmi Neggo. --Ehitaja (arutelu) 15. oktoober 2021, kell 18:23 (EEST)Vasta
7900, Fanny de Sivers‎. Ühtlasi, tänasest artiklite arvult 7. kohal. --Ehitaja (arutelu) 25. oktoober 2021, kell 00:14 (EEST)Vasta

Järjekordne hääletus Pseudacoruse administaatuse pikendamiseks

muuda

Kevad tõi rändlinnud Egiptimaalt, nood omakorda hirmsa ja palava suve, nüüd on käes sügist ettevalmistavad vihmad, seene- ja kooliaeg ning jõuludki pole enam kaugel. Taas on aastaring, karm ja halastamatu nagu taline unnapüük, veeretanud meie kaela selle aja, mil toimub hääletus Pseudacoruse administaatuse pikendamiseks. Kaniivel, ae, WikedKentaur, ae, Kruusamägi, ae, Sillerkiil, ae, - astuge ligi, astuge ligi, ärge häbenege! Iga hääl võidab, võidab ka Projekt. (No ei ole meil seda permanentsi, mis parata, tuleb muudkui aga otsast jatkata.) Hääletus kestab 13. septembril kella 00.30ni Eesti vööndiaja järgi (EET ehk GMT+2), sest ma olen unine ja ei viitsi arvutada, kui pikk on nädal. --Ehitaja (arutelu) 5. september 2021, kell 00:28 (EEST)Vasta

Võin edesi administreerida, kui austatud kolleegid nõus on. Pseudacorus (arutelu) 5. september 2021, kell 00:31 (EEST)Vasta
No vaatame tol hommikul, kas oled need vastuhääled kokku saanud või ei. Ega hääletuse lõpu määratlemine "nädala pärast" ei oleks palju parem olnud, kindlasti oleks keegi tulnud lagedale teadega, et eri kalendrites on eri pikkusega nädalad vms. Kui vikipedistid milleski üldse head on, siis tähenärimises. --Ehitaja (arutelu) 5. september 2021, kell 22:30 (EEST)Vasta
Nii, nüüd on küll kõik tähtajad möödas. Ei tulnud protseduurilisi probleeme ega post-C-duurilisi postbleeme. Seis on 4:0, lähen ja kobisen. --Ehitaja (arutelu) 16. september 2021, kell 00:21 (EEST)Vasta
Aga kesned on kes siuksi asju hääletama peavad? Kõik kes siiakanti juhtuvad v teised adminnid v mis? BirgittaMTh (arutelu) 21. september 2023, kell 08:51 (EEST)Vasta
Kõik aktiivsed kasutajad, kes siiakanti juhtuvad. "Aktiivse kasutaja" mõiste on lai ja ebamäärane, kuid mitte lõputult lai, mingit kaastööd peab siin ikka teinud olema. --Ehitaja (arutelu) 21. september 2023, kell 13:44 (EEST)Vasta
Ja Kaniiveli Interface admin rights hääletamine samamoodi, või käib see teistmoodi, interface ikkagi? Aga kust saab selle rohelise + punni? BirgittaMTh (arutelu) 22. september 2023, kell 11:30 (EEST)Vasta

Linkimise eelvaade

muuda

Viimasel ajal on artiklilehtede toimetamise käigus linkimisse tekkinud eelvaade, mis pakub hunniku sodi, laiutab ees ega lase normaalselt tööd teha. Otsisin eelistustest, aga ei leidnud - kas seda saab kuidagi välja lülitada? --Ehitaja (arutelu) 15. oktoober 2021, kell 17:16 (EEST)Vasta

Proovisin ja uurisin, kuid midagi välja ei uurinud. Mul ei õnnestunud sellist olukorda saavutada, millest kõneled. Kas pead silmas seda, et kui lingi peale lähed kursoriga, siis näitab pisikeses modalis lingi all oleva artkli eelvaadet? Kaniivel (arutelu) 15. oktoober 2021, kell 21:58 (EEST)Vasta
Ma pean silmas seda, et kui võtta tekstirežiimis toimetades sõna blokki ja klõpsida lingilisamisnuppu, siis näidatakse pärast mõningast mõtlemist pikka rivi linke, enamjaolt asjassepuutumatuid, koos vist artiklist võetud esimese pildi ja WD määratlusega. Varem oli vaid rivi linke, mis tekkis märksa rutem, nii et kui oli kiiresti vaja lisada palju linke, sai klõpsida hiirega sõnal, nupul, hüpata TABiga alumisse lahtrisse ja lüüa Enter - kõik. Praegu valitakse TABi peale mingi suvaline mõttetu artikkel pikast nimekirjast ning kogu protsess on vähemalt kaks korda aeganõudvam. Kasutajamugavuse nimel on tehtud mõttetu eelvaade kohta, kus see tõstab tublisti kasutajaebamugavust. --Ehitaja (arutelu) 20. oktoober 2021, kell 21:30 (EEST)Vasta
Nüüd saan aru, mida silmas pead. Ma ise pole seda nuppu varem kasutanud. Seda ei saa tõesti eelistustest välja lülitada. Kaniivel (arutelu) 9. november 2021, kell 23:50 (EET)Vasta

8000 artiklit

muuda

8000. artikkel: Emily Brontë. --Ehitaja (arutelu) 5. november 2021, kell 21:56 (EET)Vasta

8100: Mary Douglas. --Ehitaja (arutelu) 14. november 2021, kell 22:50 (EET)Vasta
8200: Anna Seghers; 8300: Lucy Worsley. --Ehitaja (arutelu) 19. november 2021, kell 23:37 (EET)Vasta
8400: Ngaio Marsh --Pseudacorus (arutelu) 21. november 2021, kell 21:33 (EET)Vasta
8500: Selma Lagerlöf‎. --Ehitaja (arutelu) 25. november 2021, kell 15:26 (EET)Vasta
8600: Lea Tormis --Pseudacorus (arutelu) 2. detsember 2021, kell 17:46 (EET)Vasta
8700: Ester Mägi --Pseudacorus (arutelu) 26. detsember 2021, kell 14:44 (EET)Vasta
8800: Sofi Oksanen --Pseudacorus (arutelu) 31. detsember 2021, kell 17:38 (EET)Vasta
8900: Narine Abgarjan --Pseudacorus (arutelu) 2. jaanuar 2022, kell 20:49 (EET)Vasta

Teemaartiklid

muuda

Ma kordan üht tähelepanekut, mille tegin eespool ka seoses soomlase varasema kaastööga. Nimelt, kas teemaartiklis ei peaks siiski olema tsitaadid vastava teema kohta? Vähemasti algsetest teemaartiklitest, mis siin olid, ja näiteks inglise viki omadest jäi mulle mulje, et nii võiks olla. Samas praegune tsitaadivalik artiklites nagu Jokker või Lööve meenutab rohkem sõna kasutusnäiteid. Seal on üks tsitaat, mis on selles sisalduvate sõnade alusel kopeeritud kuude uude artiklisse. Kasutusnäidetena võiks need sobida paremini Vikisõnastikku (lühemal kujul küll). Inglise vikist ma otsest juhtnööri selle kohta praegu ei leidnud, aga lehel en:Wikiquote:Theme pages on märgitud, et tsitaatide valikul võiks tähelepanu pöörata sellele, kas tsitaadi põhiteema on ühtlasi artikli teema või kas artikli teemat mainitakse tsitaadis vaid möödaminnes. Pikne 23. november 2021, kell 15:52 (EET)Vasta

Ühest küljest võib nõus olla, teisest küljest: mis on olemas, seda saab parandada ja täiendada, ja mida pole, seda paraku üldse ei saa parandada ega täiendada. See siin ei ole Vikipeedia, kus leht vedeleb mitme toimetamismärkusega kümme aastat ja midagi ei juhtu. Pseudacorus (arutelu) 23. november 2021, kell 21:22 (EET)Vasta
Ka mind häirib, et kohati on ülespandud tsitaadid pigem sõna kasutusnäited, sest asjast endast ei räägi nad vähematki. Olemasolevat asja saab jah parandada ja täiendada, aga kui on juba ette teada, et lisatu vajab hiljem väljatoimetamist, siis näiks mõistlik seda topelttööd vältida ja asju mitte lisada kohadesse, kuhu nad hästi sobida ei taha.
See ei ole siin tõesti eestikeelne Vikipeedia, kus mõned lehed vedelevad vahel mitme toimetamismärkusega kümme aastat. Siis pole nimelt neid malle kasutusel ja toimetamise ressurss on niipalju madalam, et kümne aasta asemel peaksime rääkima väljavaatest mõnel lehel sadakond aastat toimetajakätt oodata. Seepärast võiks olla ka ekstra ettevaatlik, et mitte tööd juurde tekitada.
Seni on selgelt olnud prioriteet ronida rahvusvahelises arvestuses (ehk mida rohkem tsitaadilehekülgi, seda parem). See toob aga kaasa selle, et toimetamisvajadus kasvab samuti rekordkiirusel ja tegelikult peaks mingi hetk uute lehekülgede loomises pausi pidama ja vahelduseks tegelema olemasolevate järgiaitamisega. Muidu läheb sebu Vikipeediaks kätte ära. Kruusamägi (arutelu) 2. jaanuar 2022, kell 22:12 (EET)Vasta
Siin ei ole toimetamismalle, vaid peitkategooriad - täiendamist vajavate, pilte või definitsioone ootavate ja viitamisprobleemidega lehtede kohta. Asjaga tegeldakse. Vana mees ei ole ometi kiirrong. Pseudacorus (arutelu) 3. jaanuar 2022, kell 00:34 (EET)Vasta
Mõnes mõttes jah, mõnes mõttes ei. Esiteks: mis on kasutusnäide, mis teema sisuline kasutus, on isiklik hinnang. Praktika näitab, et seda mõistetakse väga erinevalt. Teiseks: aga miks, muide, ei tohi Vikitsitaatides olla kasutusnäited? Näited selle kohta, kuidas mingit terminit või mõistet kasutatud on, mille metafoor ta keelekõnelejate jaoks on, millega teda kõrvutatakse, ütlevad ta kohta rohkem kui ükski definitsioon suudaks. Tähendus ongi ju kasutus. Kui näiteid on piisav kogus, hakkavad ilmnema eri tähendused, diakroonilised muutused ja palju muudki. Samas ei ole eesti Tsitaatides kuskil sellist reeglit, et kasutusnäiteid olla ei tohi (ja kuidas seda üldse rakendada saabki, vt punkt 1?) ning inglise reeglid meil automaatselt ei kehti. Kolmandaks: jutt kasutust kajastavate tsitaatide kogumisest Vikisõnastikku on, vabandust, jama. Ei ole keegi siiani ilmutanud kalduvust koguda ühtegi keeleversiooni kasutusnäiteid rohkem kui paar (erandiks inglise vikis ladina ja vanakreeka sõnad, kuna sisu kopeeritakse vanadest sõnastikest ja nois oli kombeks esitada suhteliselt väikese klassikakorpuse peaaegu lausaline läbilõige), eesti omas pole seda praktiliselt üldse tehtud ning enamikus vikisõnastikes on viitamine allpool igasugust arvestust. Seega ei ole seal tegelikust kasutusest võimalik ülevaadet saada. Muid projekte (osalt) autoriõigusega kaitstud materjali kogumiseks meil ei ole.
Niisiis: ehkki mingil määral saab "kasutusnäiteid" "sisulistest" tsitaatidest eristada, st on tuumjuhtumid, mis langevad selgelt ühte või teise, jääb suur osa materjali siiski kuhugi kahe piirimaile. Samas ei ole selliseks sikkude ja lammaste lahutamiseks tegelikult väga head ratsionaalset põhjendust ega ka formaalset alust. Kogu protseduuri saab läbi viia ainult kellegi isikliku maitse ilmeksimatuks kuulutamise teel ja siis ei kajasta tulemus midagi muud. Ei tundu väga praktiline ettevõtmine.
Minu isiklik nägemus on olnud, et kui me kasvatame kiirelt mõistebaasi mingi tingliku piirini (hinnanguliselt võiks selleks võtta 10 000, aga põhimõtteliselt on see käes juba praegu), selituvad selle käigus mõistete eritlemise metoodika ja vajalik kategooriasüsteem, kujuneb ülevaade allikatest ja struktuuridest. Mulle tundub, et nii on enam-vähem läinud. Nüüd, kui on natuke juba visandatud nädala artiklite ja piltide süsteemi, mis võiks esilehele uues kujunduses minna, tuleb neist alustada artiklite läbitöötamist. Tulemuseks võiks olla nende laienemine pigem süvitsi, nii et ideaalis oleks artiklis tuumik enam-vähem üheselt "teemakesksetest" tsitaatidest ja selle ümber pilv vähem üheselt "õigustatud" materjali, mis laiendab tuumiku konteksti. Samuti peaks peidetud kategooriate abil saama viia enamiku artikleist vastavusse formaalsete kriteeriumitega (definitsioon, pildid, viitamine, ülesehitus).
Isiklikult häirib mind kõige rohkem hoopis viitamata või viletsalt viidatud sisu. Samas tahaks ma seda võimaluse korral parandada või asendada, mitte tuimalt välja visata. Ja see võtab aega. Teine probleem on isiku- ja teoseartiklitega, kus kiire töö käigus on materjali jäänud liiga suur kogus ootama laialijaotamist. Nüüd saab selle ära teha. Eks artiklite laiendamise ja tihendamise käigus näeb, milliste uute raskustega me kokku puutume - rangelt võttes on võimalused ühe teema kohta eestikeelsest kirjandusest asjakohaseid tsitaate leida suhteliselt piiratud, kuna selle jaoks see projekt siin ongi, enamiku teiste kvaliteet on talumatult vilets. Tuleb lihtsalt edasi töötada. --Ehitaja (arutelu) 8. jaanuar 2022, kell 23:07 (EET)Vasta
1 piiks selle kohta, mis oleks tore, kui oleks tehtud enne laialilaotamist (kui see tähendab seda, mis ma arvan, et kopeerida ja pasteerida sama tsitaat mitme teema alla, kui ta sobib igale poole, ja nii autori kui ka teose lehtedele): kui tsitaadis esineb tekstis kriipse, et need oleks tsitaadis sama pikad, kui nad on allikas. No enamvähemgi. Minu kergelt aspergerlikku korrektorihinge kriibib nagu kreissaega kui on - (sidekriips) seal, kus raamatus oli – või isegi — (mõttekriips), nagu oleks punkti asemel koma. :) Ega ma tegelt ei tea, järsku on mõni brauser nii kaval, et näitabki - tühikute vahel nagu oleks — ? Minu oma ei ole. Wordis talitades ma teen omale alati kohe nupukombinatsiooni Ctrl+ö mõttekriipsu mugavaks sisestamiseks, aga siin lähtetekstiga majandades saab ainult sealt sümbolite tabelist? Ma täiega mõistan, et see on ebamugav. Aga. ;) BirgittaMTh (arutelu) 21. september 2023, kell 09:07 (EEST)Vasta
Mina lihtsalt ei jaksa kriipsudega tegeleda. Aga üldiselt on kuskil selle jaoks olemas Kriipsuskript ja mul on ähmane tunne, et äkki see on meile siia ka üle toodud. Kuskil sätetes tööriistade all ta elab vist. --Ehitaja (arutelu) 21. september 2023, kell 13:42 (EEST)Vasta
Kui see 'kriipsuskript' tähendab, et teda peab ikkagi igakord sealt alt kastist otsima kui vaja, siis ma mõistan täielikult, et ei jaksa. Isegi mina. :) Ma võtsin kirve: kui võtsin kätte selle kriipsude õigekspanemise, tegin kopi-peist, õnneks Ctrl+v on suht kultuuriuniversaal. Aga tekitada lihtsaid klahvikombinatsioone lähtetekstis – ja — sisestamiseks, on see siin keskkonnas üldse võimalik v ei? BirgittaMTh (arutelu) 21. september 2023, kell 17:10 (EEST)Vasta
Katseta. 1) Eri:Eelistused#mw-prefsection-gadgets 2) Vikitsitaadid:Tööriistad/Kriipsuskript --Ehitaja (arutelu) 22. september 2023, kell 00:20 (EEST)Vasta
Ma ei julge. Kui, siis kas on võimalik seda teha ainult liivakastis? Skript sisse ja välja lülitada. Ja mida ta tegelikult teeb? Kardan et töötab nagu see wordi autokorrekt, mis lambist muudab sidekriipsu mõttekriipsuks, kui kriipsu ees on tühik? Ja mis tuleb juba eos välja lülitada, muidu tekib koledaid asju, mida ei raiu pärast kirvega kah välja. Näiteks kui on vaja konstrukti -kriips. Kus tühiku järel peab olema sidekriips. Ja seal kus peab olema tähenduses 'kuni' tühikuteta xx–xx pole tast muffigi kasu. (Ja ma parem ei kujuta ette mis saab, kui on vaja mõlemaid, – ja — (ja mis on kolmas kriips tabelis, ― veel pikem?)) Näib, et vastus küsimusele, kas siin on võimalik tekitada klahvikombinatsioon (shortcut) mõne märgi või märgikombinatsiooni sisestamiseks, on "ei"? Hea teada sedagi. BirgittaMTh (arutelu) 22. september 2023, kell 10:47 (EEST)Vasta
Julguse asjus ei saa keegi teine midagi teha, aga vahel soovitatakse võtta meditsiinilisel otstarbel 200 grammi konjakit ja kui see ei aita, veel 200. Vähemalt saab märksa lõbusam. Kriipsuskripti kasutatakse eestikeelses Vikipeedias suurtel kiirustel ja hulgakaupa, tõenäoliselt ei ole asi nii hull midagi. --Ehitaja (arutelu) 22. september 2023, kell 11:56 (EEST)Vasta
Asja mõtte poolest toetan siin pigem seltsimehi Ehitajat ja Pseudacorust. Et kasutusnäited sobivad igati. Ja mingi mõiste põhjalik defineerimine on pigem entsüklopeediline tegevus, ehk antud juhul siis vikipeediline. Aga vikitsitaadid pigem illustreerivad sõna kasutamist kui defineerivad mõistet; ja illustreerivad seda ka, kui sama mõistet väljendatakse teiste sõnadega. Näiteks teemaartikkel Käimla kogub tsitaate teema kohta, kus on kasutatud mistahes sünonüüme vastava asutuse tähistamiseks. Muidugi mahuliselt teatava piirini — kui nt artiklisse Naine panna kõik tsitaadid, kus esineb see sõna, siis ei suudaks taevad ja maad neid mahutada :) Mis tuletab jälle meelde teemaartikite teise probleemi, mahukamate oma, tähendab: kuidas struktureerida? Milliseid vahepealkirju tekitada? Kronoloogilisi? Alfabeetilisi? Kui on ütleme kuni kümmekond tsitaati, poleoluline, aga edasi läheb käest lappama. Kuna algne idee oli enamvähem tsitaadi vanuse järjekorras, siis võibolla alapealkirjaks ütleme aastakümme, 1270ndad; 1960ndad? Või just nii, kuidas igas konkreetses kohas tarblasem on, kasvõi iga aasta eraldi. Näiteks artikkel Kersti Kaljulaid, ta on küll inimene, mitte teema, kuid aastaarvud näivad igati kohased alapealkirjad. Alfabeetilisel järjekorral teemaartiklites, autorite järgi, oleks kah oma jume. Eriti kui on ülimahukas teemaartikkel. BirgittaMTh (arutelu) 22. september 2023, kell 12:04 (EEST)Vasta
Ma pigem ei poolda tsitaatide liigitamist kronoloogia järgi. Reastada võib, sest selles on mingi loogika, aga reastamine on vähem jäik kui pealkirjadega liigitamine. Nagu mõnes muus kohas juba öeldud, näen ma selles tervet rida probleeme. Kas tsitaat tuleks paigutada ütlemise/kirjutamise aja või konkreetse allika ilmumisaja järgi? Või tuleks võtta aluseks sisu, nt kui "Eesti" jagada lõikudesse sajandite kaupa, siis kas poleks loogilisem panna praeguse ajaloolase kommentaar Põhjasõja teemal 18. sajandi alla? Poliitikute, institutsioonide ja riikide puhul jooksevad kronoloogiliselt olulised piirid tihti teisiti kui aastad või kümnendid, äkki peaks tegema vahet hoopis nende järgi - nt Kersti Kaljulaid enne presidendiametit, presidendina ja pärast seda; Eesti tsaariajal, sõdadevahelisel ajal, Nõukogude okupatsiooni ajal; Jurjevi Ülikool, Tartu Ülikool, Tartu Riiklik Ülikool? Samas on žanripiirid minu silmis fundamentaalsemad kui kronoloogia, luuletused Juhan Liivist võiksid olla eraldi proosast ja draamast ja (varsti ka) filmist, mitte kõik segiläbi kronoloogia alusel. Ning enamiku teemade puhul on minu jaoks kahtlane, kui palju kronoloogia üldse annab - jah, võib ju väita, et hundist 17. ja 19. sajandil räägitul on vahe, kuid jäikusega kaasnevad probleemid võtavad üht-teist ka ära, nii et mulle isiklikult ei tundu see mõttekas. Muide, inimene on ka teema, seltsimees Nette on ühtaegu inimene ja aurik. --Ehitaja (arutelu) 22. september 2023, kell 12:16 (EEST)Vasta
Reastamise aluseks teema all olla tsiteeritud teksti originaali esmailmumine või kirjapanek. Kui on enamvähem teada. Ideaaljuhul, tähendab. BirgittaMTh (arutelu) 22. september 2023, kell 14:28 (EEST)Vasta
Sageli ei ole teada. Praktilise printsiibina kõlab äärmiselt ebapraktiliselt. Pool luulet jääb ähmaselt õhku rippuma. --Ehitaja (arutelu) 23. september 2023, kell 01:04 (EEST)Vasta

Järjekordne administraatorihääletus

muuda

29. detsembril lõpevad Ehitaja adminnivolitused. Kutsun üles tema jätkamise poolt hääletama. Hääletuse lõpptähtaeg on südaöö vastu 27. detsembrit. --Pseudacorus (arutelu) 19. detsember 2021, kell 00:54 (EET)Vasta

9000 artiklit

muuda

9000. artikkel oli Herta Müller‎. --Ehitaja (arutelu) 8. jaanuar 2022, kell 23:09 (EET)Vasta

9100 - Undinė Radzevičiūtė‎ --Pseudacorus (arutelu) 24. jaanuar 2022, kell 00:59 (EET)Vasta
9200 - Carolina Pihelgas. --Ehitaja (arutelu) 9. veebruar 2022, kell 21:59 (EET)Vasta
9300 - Gabriela Mistral. --Ehitaja (arutelu) 2. aprill 2022, kell 22:50 (EEST)Vasta
9400 - Enheduanna. --Ehitaja (arutelu) 16. aprill 2022, kell 04:56 (EEST)Vasta
9500 - Bertha von Suttner. --Ehitaja (arutelu) 3. mai 2022, kell 15:38 (EEST)Vasta
9600 - Florence Nightingale. --Ehitaja (arutelu) 18. mai 2022, kell 00:35 (EEST)Vasta
9700 - Alice Munro. --Ehitaja (arutelu) 14. juuni 2022, kell 17:26 (EEST)Vasta
9800 - Nelly Sachs‎. --Ehitaja (arutelu) 29. juuni 2022, kell 00:29 (EEST)Vasta
9900 - Edith Stein. --Ehitaja (arutelu) 25. juuli 2022, kell 20:32 (EEST)Vasta

Julia Reda

muuda

Hi! Coult you move the page to Felix Reda? The person changed their gender. Wikisaurus (arutelu) 5. veebruar 2022, kell 17:36 (EET)Vasta

muuda

Kuna senine logo on tehtud ammu, tegijat kätte ei saa, šrift on teadmata, svg-faili ei ole ega saa olemasoleva põhjal valmistada, tekitas Toomas Loide uue logoversiooni. https://commons.wikimedia.org/wiki/File:EE_Vikitsitaadid_logo.svg Väike png ka: https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Vikitsitaadid_150x150.png Pole selge, kas - kuna meil hetkel liidese administraatorit ei ole - me saame selle vahetuse ise ära teha. On siin kedagi, kes aidata saab? :Kaniivel, ae,, WikedKentaur, ae,? --Pseudacorus (arutelu) 27. veebruar 2022, kell 16:44 (EET)Vasta

Seda ei saa ka liidese admin muuta. Logo muutmine käib MediaWiki konfi failis. Konfi muutmiseks tuleb teha Phabricatorisse task. Võtke heaks: phab:T302683. Kaniivel (arutelu) 27. veebruar 2022, kell 21:02 (EET)Vasta
Aitüma. --Ehitaja (arutelu) 27. veebruar 2022, kell 22:22 (EET)Vasta
Keegi kinnitas justkui fabrikaatoris, et teeb, nüüd siis mitu päeva juba fabritseerib. Ei tea, kuidas saab ühe pildi väljavahetamine nii vaevarikas olla, aga ju vaeseke rügab hommikust õhtuni, higipull otsa ees. Peaasi, et sõda enne läbi ei saa. --Ehitaja (arutelu) 2. märts 2022, kell 16:17 (EET)Vasta
It only took me a few minutes to upload the patch. But we need to make sure that there is a consensus by (at least no opposition from) the local community, and that requires the passage of time. As simple as this. Let's behave like professionals, please. 4nn1l2 (arutelu) 8. märts 2022, kell 10:40 (EET)Vasta
There are professional Wikipedians?! Then where the heck is my paycheck for 17 years? --Ehitaja (arutelu) 12. märts 2022, kell 22:54 (EET)Vasta
Seems you have difficulty understanding the word "like". 4nn1l2 (arutelu) 12. märts 2022, kell 22:59 (EET)Vasta
No liking whatsoever. This ain't no Facebook. --Ehitaja (arutelu) 16. märts 2022, kell 03:12 (EET)Vasta

10 000 sisulehekülge

muuda
 

Valminud on erilogo, mida kasutada 10 000 sisulehekülje täitumisel. Kuna nad seal kaugemal tahaksid näha natuke arutelu, siis seega olge head ning avaldage on poolehoidu (või vastumeelsust logo vahetamisele). Väljavahetatud logo näeks ise välja nii (kui midagi ei meeldi, siis jõuab veel kohendada).

Mõni küsimus ka lisaks:

  • prognoositav 10 000 lehekülje täitumise kuupäev võiks olla?
  • logo jääks üles nt täpselt kuuks ajaks?
Kruusamägi (arutelu) 25. juuli 2022, kell 00:10 (EEST)Vasta
Eks me vaikselt nokitseme mõne päevaga ära. Minu poolest võib see seal ka veidi pikemalt olla. --Pseudacorus (arutelu) 25. juuli 2022, kell 00:44 (EEST)Vasta
Hetkel on sinna jäänud veel 125 lehekülge. Ma ise enne 1. augusti ei julgeks nagu ühtegi kuupäeva pakkuda või on nüüd oodata ühte kiiret lõpuspurti? Kruusamägi (arutelu) 25. juuli 2022, kell 00:48 (EEST)Vasta
Phabricatori task on muidu leitav siit Kruusamägi (arutelu) 25. juuli 2022, kell 07:48 (EEST)Vasta
Täna vast ei jõua, aga homme tahaks ära teha. Siis saab mõni asjaosaline rahul puhkusereisile sõita. Minu poolest võiks selle rahumeeli kas või pooleks aastaks üles jätta, kuna meil siin on kasutajate liiklus väike, mistõttu keegi sellest lühikese ajaga eriti teada ei saa ega jõua ka tüdineda. Samuti pole ka erilist lootust, et nii pea mingit järgmist suurt ümarat numbrit ette lööks, kuna plaan on tegeleda vahepeal koristustööde ja kvaliteedi parandamisega, et andrestel oleks vähem ettekäänet virinaks (ehkki kes väga tahab, leiab muidugi põhjenduse alati, kätt ette panna ei saa). Nii et nii-öelda aeglase metabolismiga projektina võime võtta sedalaadi tähtaegu märksa rahulikumalt kui Vikipeedias. --Ehitaja (arutelu) 25. juuli 2022, kell 20:36 (EEST)Vasta

10 000. artikkel on Sappho. --Ehitaja (arutelu) 26. juuli 2022, kell 19:42 (EEST)Vasta

10 500. artikkel on Dar Williams. --Ehitaja (arutelu) 23. november 2022, kell 00:41 (EET)Vasta
Selle erilogo võiks nüüd jaanuaris maha võtta? Kruusamägi (arutelu) 29. detsember 2022, kell 05:26 (EET)Vasta
Minu poolest küll.--Pseudacorus (arutelu) 29. detsember 2022, kell 09:40 (EET)Vasta

Hääletus Pseudacoruse administaatuse pikendamiseks

muuda

Kuna Pseudacoruse administaatus märkamatult lõppes, avan hääletuse selle järjekordseks pikendamiseks. Hääletus kestab kuni 7. oktoobril kl 4.12:34 Eesti vööndiaja järgi. --Ehitaja (arutelu) 29. september 2022, kell 01:08 (EEST)Vasta

Kaniivel, ae,, WikedKentaur, ae,, Sillerkiil, ae,, Kruusamägi, ae,? --Ehitaja (arutelu) 29. september 2022, kell 01:08 (EEST)Vasta
  Poolt Sillerkiil (arutelu) 29. september 2022, kell 06:46 (EEST)Vasta

Kokkuvõttes kõik on väga poolt. Kui Ps. ise nüüd ka veel kinnitab, et on nõus selle au ja koorma enda kaela võtma (et keegi ei esitaks nõusoleku kohta lolle küsimusi), siis ma lähen ja ütlen seal, kus vaja, mida vaja. --Ehitaja (arutelu) 7. oktoober 2022, kell 17:53 (EEST)Vasta

Jajah, muidugi. --Pseudacorus (arutelu) 7. oktoober 2022, kell 17:56 (EEST)Vasta
Ja siin on link. --Ehitaja (arutelu) 7. oktoober 2022, kell 18:05 (EEST)Vasta

1000 naist, 985 meest

muuda

Wikidata päringute andmeil on meil hetkel 1000 biograafilist artiklit naistest ja 985 meestest. Esimest korda on naistel ülekaal. Tõsi, seal võib olla mingeid väikesi anomaaliaid nagu paar muust soost inimest ja ma ei ole päris kindel, äkki tekitavad mütoloogilised ja poolmütoloogilised tegelased mingit täiendavat segadust. Aga nii see masin praegu igatahes näitab. Selle rehnuti järgi oli meie uusim naisterahvas ‎Riste Lehari. --Ehitaja (arutelu) 1. detsember 2022, kell 19:42 (EET)Vasta

Miks sugupool siin üldse oluline on? BirgittaMTh (arutelu) 14. september 2023, kell 11:51 (EEST)Vasta
Enamikus vikiprojektides on isikute kajastamisel meeste ja naiste vahekord umbes 90% mehi ja 10% naisi. Maailm ei ole objektiivselt võttes ainult meeste tehtud, lihtsalt kultuuriliselt on naiste alaesindatus tüüpiline. Vikimaailmas hüütakse seda nähtust inglise keeli "wikigap". Me oleme üks väheseid vikiprojekte, kus teadlikult probleemiga tegeldakse. --Pseudacorus (arutelu) 14. september 2023, kell 12:21 (EEST)Vasta
Maailm maailmaks, seal on ka vanglates 90% rohkem mehi kui naisi; ma arvaksin pigem, et tekstidel ei ole suguelundeid ega sugupoolt (vbla väga rop porno välja arvatud). Ja Vikitsitaadid on pigem tekstid… kui vähegi veab :D Aga see selleks siis. BirgittaMTh (arutelu) 14. september 2023, kell 19:32 (EEST)Vasta
Ma olen viimastel aastatel lugenud peamiselt naiste kirjutatut ning võin selle kogemuse põhjal öelda, et minu meelest on vahe päris märgatav. Tihti ka asjades, mida muidu ei ootakski, kuni ei oska tähelepanu pöörata. Vasatepunkt muudab tekste mõnikord päris olulisel määral. Osalt on küsimus aga ka lihtsalt selles, et suur osa häid autoreid jääb ringlusest tundmatuse tõttu välja, kuna kultuuri levikut kureerivad instantsid on kallutatud. Ja meie oleme võtnud ette neid autoreid jälle tutvustada, et lugejate silmaring saaks laiem ja maailm rikkam. Shakespeare on tore küll, aga kaua sa, hing, ainult temast sokid, loe ikka Aphra Behni ka. --Ehitaja (arutelu) 15. september 2023, kell 12:08 (EEST)Vasta
Annaks Tõstejõud siis rohkem häid autoreid, aamen! :) BirgittaMTh (arutelu) 15. september 2023, kell 13:17 (EEST)Vasta
Täpsemalt:
  • Elektrooniline keskkond peaks andma just võimaluse [kaanonit] mitte võimendada, kuna üks uue meedia tunnuseid on see, et hierarhiad kaovad ja toimub tasapinnastumine (ingl levelling). Ühtlasi on täheldatud hüperkanoniseerimist (hypercanonization), ootamatut fenomeni, et internetikeskkond hoopis võimendab (maailmakirjanduse) kaanonit ja rohkem, kui seda suudaks teha ükski trükitud kirjandusajalooraamat. Miks? Sellepärast, et samu maailmakirjanduse klassikute teoseid digiteeritakse korraga üle maailma. Tekib kuhjumine – kas või Shakespeare'i väljaandeid on digiteeritud sadu. Väga head väiksemad autorid ei paista selle massi seest välja.
See oli suuresti see kirjakoht, mis minu mõtte sinnapoole lükkas. --Ehitaja (arutelu) 15. september 2023, kell 21:54 (EEST)Vasta
Nu vot, mõttekeses head autorid… Aga kas peenise mitteomamine tagab selle kategooria? :) Pigem jäävad selles ülalmainitud massis alla näiteks väiksemate keelte esindajad. Tõeliselt head, kuid tundmatud. Mitu keelekategooriat meil kaetud on, huvitav? Mamõtlen, et on nt kategooria "leedu kirjanikud" jt, aga palju kokku erinevaid keelte kategooriaid, et kust tõlgitud, kas seda saab kuidagi näha? BirgittaMTh (arutelu) 16. september 2023, kell 09:33 (EEST)Vasta
Kirjanduslikku "headust" ei taga ükski tunnus, sh isegi mitte "headus", sest eri lugejate silmis on head väga erinevad autorid. Coelho on väga populaarne ja meilgi siin on mõni teda ohtralt tsiteerinud. Paljud kunagi kuulsad autorid on unustatud ja mõni ka ebaõiglaselt. Ja vastupidi. Ja nii edasi ja nii tagasi. Enamasti kehtib vaid see reegel, et kaanoni kujundajad on otsinud endale välimuselt ja mõttelaadilt sarnaseid autoreid (ja vaatepunkte ja peategelasi) ning kuna need on tavaliselt olnud valged keskealised või vanemad meesterahvad, on kõik teised alaesindatud, mis juba puhtstatistiliselt tähendab, et alaesindatud on palju head kraami.
Eesti vikis on üritatud teha kirjanduse kategooriaid riikide ja keelte ja kohati ka rahvuste järgi ning tekkinud on õudne segadik. Seepärast ma ei ole siin seda segadikku tekitanud, vaid olen enamjaolt hoidnud territoriaalprintsiipi (mõnevõrra separatistlikus tõlgenduses nagu Šotimaa ja Udmurtia kirjanikud) mõne erandiga (kogu, eriti vanemat araabia ja juudi kirjandust tõesti ei anna hästi riikidesse sortida). Nii et keelte järgi väga ei saa. Samamoodi on kõik Filimonovid ja Kotjuhid ja Keräsed meil siin lihtsalt Eesti kirjanikud ning asi tahe. Elu nii süsteemne ei ole, aga üldjoontes aitab see meil siin sortimist natuke lihtsamaks teha. Keerukust on niigi palju, peab seda siis ise juurde tegema? Kui kunagi suur igatsus hinge poeb, eks siis saab teha need rahvuste ja keelte kategooriad ka ja siis vaevelda iga autori eluloo üksikasjadega, et kes on Iisraeli saksakeelne kirjanik ja kes Kanada ukrainakeelne kirjanik ja kes Vietnami prantsuskeelne õpetaja jne (sest egas ainult kirjanikud kategooriatesse kuulu). Selline elu läheb mulle tõenäoliselt liiga põnevaks. --Ehitaja (arutelu) 17. september 2023, kell 01:17 (EEST)Vasta
Ahah. Tegelt seda viimast põnevust ma ise kah kartsin. Kardan. Territoriaalne-separatistlik põhimõte on väga hea. Või, keda ma tsiteerin — "Pole küll perfektne, kuid parim olemasolevaist." :) Aga sedantküll jah, et populaarsus ei kinnita ega lükka ümber kirjanduslikku kõrget taset ehk headust. Jaet "mulle meeldib" ≠ "hea kirjandus". Alaesindatud hea kraam üles tuhnida ja ära esindada. See ämber, et rõhutatakse kunsti klassiolemust; on vaid proletaarne [st minu ideoloogiale vastav] ja mitteproletaarne [kehtivale ideoloogiale mittevastav] kirjandus; suund on tähtsam kui meisterlikkus, see jääb ikka kollitama. :D BirgittaMTh (arutelu) 17. september 2023, kell 10:32 (EEST)Vasta
Äh. Usalda rohkem enda geniaalsust (või siis geeniust); las teised usaldavad enda oma. Vikiprojektides saab igaüks teha seda, mis talle meeldib, ega pea tegema seda, mida talle teha ei meeldi. --Ehitaja (arutelu) 17. september 2023, kell 16:27 (EEST)Vasta

Järjekordne adminnihääletus: Ehitaja

muuda

Ehitaja ajutine adminnistaatus saab kohe läbi. Ma eelistaksin mitte üksi admin olla, paljugi mis, trammid ja katusekivid ja. Senine praktika on näidanud, et adminiõigusi tõesti antaksegi järjest pikemaks ajaks ja mulle anti viimati tähtajatud, äkki pole seda janti tulevikus enam nii palju. Niisiis, kui Ehitaja on nõus ja teised on nõus, siis palun sellest siin märku anda.

Tähtaeg ka. Püüame nädalaga hakkama saada. 28. detsember kell 11 kohaliku aja järgi.
Nõusolek: jah, palun. --Ehitaja (arutelu) 21. detsember 2022, kell 11:24 (EET)Vasta
Kah poolt. Sillerkiil (arutelu) 21. detsember 2022, kell 11:42 (EET)Vasta
Tundub, et on vist läbi ja positiivse tulemusega, kui Allah tahab. --Ehitaja (arutelu) 30. detsember 2022, kell 00:30 (EET)Vasta
Teavitasin divinaalfaunat. --Ehitaja (arutelu) 30. detsember 2022, kell 00:39 (EET)Vasta

Global ban for PlanespotterA320/RespectCE

muuda

Per the Global bans policy, I'm informing the project of this request for comment: m:Requests for comment/Global ban for PlanespotterA320 (2) about banning a member from your community. Thank you.--Lemonaka (talk) 21:40, 6 February 2023 (UTC)

Kokkusaamine Tartus

muuda

Ootame huvilisi 17. mail kell 18 Vikitsitaatide õhtule Tartus. Fookuses on definitsioonid. Kuidas kirjutada vikitsitaadi lehele tabavat ja veidi vaimukat definitsiooni? Arutleme ka muude vikitsitaatidega seotud asjade üle.

Kohtumine toimub Kastani tn 42, sissekäik nr 2, III korrus, Sofa Office ruumides. Kohal on ka Vikitsitaatide spetsialistid! Ei puudu ka vikisnäkid ja vikijook. Kontakt: pille@wikimedia.ee Kruusamägi (arutelu) 16. mai 2023, kell 13:57 (EEST)Vasta

Ei viibi Tartus. Kohtumisel kokkulepitu võiks lühidalt edasi anda. --Kask (arutelu) 16. mai 2023, kell 16:33 (EEST)Vasta
Üldiselt oli tegu rohkem infoüritusega, kus suuri otsuseid ei langetatud. Leppisime kokku, et sööme pitsa ära ja Ivo teeb Vikitsitaatide projekti tarbeks tehtud tõlgete selgeks märgistamiseks malli. Nii sündiski. Mall on lehel Mall:Tõlge ja pitsa on otsas. --Ehitaja (arutelu) 18. mai 2023, kell 18:17 (EEST)Vasta

Destruktiivsed monitoorijad

muuda

Kas SWViewer'i saaks et.wq-st kuidagi ära blokkida? Paistab, et Small Wiki Monitoring Team on leidnud endale vahendi, mis võimaldab neil teha senisest ohtramalt ja uljamalt projektides, mille sisu ega toimimist nad ei mõista, destruktiivseid muudatusi, mille eest nad vastutust ei võta. Kahjuks tuleb tõdeda, et mehhaniseeritud loll ei ole kuidagi parem kui ökoloogiline käsitööloll. --Ehitaja (arutelu) 15. august 2023, kell 01:38 (EEST)Vasta

Kuidas saada teavitusi minu jälgimisloendi kohta?

muuda

Ma ei saa enam neid kellukesega ega kastikesega teavitusi, kui on muudatusi tehtud neil lehtedel, mis mul loendis on. Viimased teavitused tulid 27. juulil 2023. Loend on olemas, aga teavitusi enam ei saa. Vanasti oli nii, et kui vikitsitaadid v -peedia lahti tegin, siis olid kohe näha need teavitused, kus minu jälgimisloendisse kuuluvatel lehtedel oli muudatusi tehtud. Vahepeal välja ei loginud. Nüüd enam neid teavitusi ei saa. Kas on mingi tark- v lollvara muudatus, globaalne v lokaalne (pigem globaalne sest ingl wikip'st ka ei saa teavitusi) või olen mina loll? Tähendab, seda ka, muidugi, aga järsku ikka on mingi seletus, millest minagi aru saaks? Kui see ei ole üldhuvitav probleem, võib seda käsitella minu kasutaja-arutelulehel. BirgittaMTh (arutelu) 14. september 2023, kell 12:07 (EEST)Vasta

Interface admin rights

muuda

I am asking for interface administrator rights in this wiki. Due to a request to modify wiki text editor toolbox. Kaniivel (arutelu) 14. september 2023, kell 14:35 (EEST)Vasta

ArbCom

muuda

Sain üleskutse hääletada ingl wikip arbiitrivalimistel, kas on soovitusi, keda tasub, või on kõik võrdselt väärilised?

(ja kuidas välja lülitada see lehviv palakas mis tuleb ja teatab, nagu peaks mind lolliks või oleks see ammuse wordi KirKlamber, et minu automaatne allkiri on lisatud kui ma tipin 4 tildet? eino masaanaru et esmakordsel kasutamisel on tululine, aga isegi toda klambrit sai välja lülitada lõpuks.) BirgittaMTh (arutelu) 28. november 2023, kell 10:36 (EET)Vasta

1. Mina ignoreerin. Selleks peaks jälgima, mis seal toimub ja kes kuidas käitub, ja mul ei ole selleks energiat ega huvi. Tehku nad seal, mis tahavad, ma üldiselt eeldan, et 99,99% inglise viki asjadest meid ei puuduta ning selle 0,01% osas ei saa me midagi teha, sest kui me siin näiteks hääletuselt isegi 100% otsustame, et ei taha mingit uut skinni, siis meie arvamus ei huvita kedagi ega muuda midagi. Aga kes end reipa ja energilisena tunneb, lasku käia.
2. Pole aimugi. Äkki kuskil on. Ma ei tea. Ma tglt kasutan enamasti allkirjanuppu, aga uue skinniga on mõnel pool ära peidetud ja siis kirjutan need tilded. --Ehitaja (arutelu) 28. november 2023, kell 16:19 (EET)Vasta
Mis on skinn? Ma esmalugemisel arvasin et skinhead, et ei taha neid arbiitriks, aga see nagu ei klapi muu kontekstiga :D (ja need krdi lapakad mis seletavad mida ma just tegin käivad närvidele nagu KrKlamber; pean kirjutamise üldse lõpetama kui neist lahti ei saa; seni nähtud küll ainult siinkohal, mistandoligi, erilehtedel.) BirgittaMTh (arutelu) 29. november 2023, kell 13:06 (EET)Vasta
1. https://et.wikiquote.org/wiki/Vikitsitaadid:Teated#The_Vector_2022_skin_as_the_default_in_two_weeks?_2
2. https://en.wikipedia.org/wiki/Theme_(computing) --Ehitaja (arutelu) 29. november 2023, kell 14:10 (EET)Vasta

13 000 ja 5. koht

muuda

16. mail 2024 jõudsime keeleversioonide arvestuses 5. kohale, möödudes tšehhist. 19. mail 2024 täitus 13 000 artiklit (Annie Ernaux). -- Ehitaja (arutelu) 19. mai 2024, kell 15:30 (EEST)Vasta