Vikitsitaadid

Võõras

(Ümber suunatud leheküljelt Võhivõõras)
Nina Valetova, "Öine võõras" (2009)

Proosa

muuda


  • Tomi rabas kohutav tõde, aegadeülene tõde, tõde kõigi kohta, keda ta oli kunagi tundnud ja kellega kunagi tutvub: igaüks seisab ainult iseenda eest, nüüd ja igavesti, ta avastab ikka ja jälle, et ei õpi teist iial tundma, ning mis kõige hullem: ta arvab iga kord, ikka ja jälle, et tunneb teist, usub, et on tema moodi ja nende suhted on harmoonilised. See tõdemus oli talumatult ränk. Raevuhoos tundus, nagu kaoks pind ta jalge alt. See oli liig: võõras maa, võõras keel, ebaõnn ja Dickie vihkamine. Tom tajus võõrast vaenulikkust.


  • [Spender:] Kõik, mis on võõras, ei kõlba keskmisele ameeriklasele. Kui sellel puudub Chicago veevärk, siis on see jama. (lk 72, ptk "Juuni 2001: Ja Kuu olgu ikka niisama särav")
  • Raketid panid põlema luised aasad, muutsid kivi laavaks, puu söeks, vee auruks, tegid liivast ja kvartsist rohelist klaasi, mis vedeles laiali pillatud peeglitena kõikjal ümberringi, peegeldades sissetungi. Raketid tulid nagu trummid, mis põrisevad öös. Raketid tulid nagu rändrohutirtsud parvedes ja maandusid punase suitsu õhetuses. Ja rakettidest jooksid välja mehed, vasarad käes, et tagudes anda võõrale maailmale ilmale niisugune kuju, mis on silmale tuttav, peksta minema kõik võõrastav. Neil olid naelad otsapidi suus, nii et nad sarnanesid metallhammastega lihasööjatega. Nad sülitasid neid oma käbedatesse pihkudesse, kui nad klopsisid püsti sõrestikseintega majakesi ja vudisid sindlitega üle katuste, et pilgu eest varjata jubedaid tähti, ja panid üles rohelised aknaeesriided, mida ette tõmmata, et öö välja sulgeda. Ja kui puusepad olid edasi rutanud, tulid naised lillepottide ja sitsi ja pannidega ja alustasid köögis kolistamist, et summutada vaikust, mida tekitas Marss, mis ootas ukse ja kardinatega kaetud akna taga. (lk 86, ptk "Veebruar 2002: Rändrohutirtsud")
  • "Halloo!" hüüdis ta.
"Halloo!" hüüdis marslane oma keeles.
Nad ei mõistnud teineteist.
"Ütlesid sa halloo?" küsisid nad mõlemad.
"Mis sa ütlesid?" küsisid nad kumbki eri keeles.
Nad põrnitsesid teineteist.
"Kes sa oled?" küsis Tomás inglise keeles.
"Mida sa siin teed?" marsi keeles; võõra huuled liikusid.
"Kuhu sa lähed?" küsisid nad ning näisid hämmeldunud.
"Mina olen Tomás Gómez."
"Mina olen Muhe Ca."
Kumbki ei saanud aru, aga nad koputasid nende sõnade juures enesele rinnale ja siis sai asi selgeks. (lk 89, ptk "Juuni 2001: Ja Kuu olgu ikka niisama särav")


  • Minevik on võõras maa; seal tehakse kõike teisiti.
  • The past is a foreign country; they do things differently there.



  • [...] oma naise või oma mehe vastu ollakse ikka teistmoodi kui võõrastega suheldes. Üks inimlikke rumalusi ongi see, et võõraste vastu ollakse hea ja helde, omade vastu aga kitsi ja paha. Kas meil on see kunagise orja- ja kehvikupõlve pärandus – vajadus võõraste ees oma kümne küünega kokkukraabitud varaga praalida, seda isegi kergel käel lendu lasta?


  • Ometi võivad uued liigid põliste liikide olukorda ka soodustada, pakkudes neile toitu, luues soodsama elupaiga või täites uues keskkonnas muid vajalikke ja seni puuduvaid rolle. Ent sellisedki seosed võõrliigi ja põlise liigi vahel võivad muuta ökosüsteemi toiduvõrgustikku, paigutada ümber koosluste struktuure ja tuua kaasa evolutsioonilisi muutusi. Just seepärast on võõrliikide uurimisest kasu ka alusteadusele. Kuigi võõrliikide sissetoomine võib olla senisele ökosüsteemile hukatuslik, annab see siiski ainulaadse võimaluse uurida populatsioone, elukooslusi ja evolutsiooni.


  • [Billy Kaval:] "Kas teil pudel brändit on kaasas? Võõrad minu vanaemale ei meeldi, aga mulle tundub, et mitte keegi, kellel on pudel brändit, pole vanaemale võõras, niikaua kuni jooki jätkub." (lk 213)


  • Liiga tihti kurdame, et võõras keel, võõrad kombed ja tavad tulevad ja tõrjuvad meie oma keele ja kultuuri tagaplaanile või sootuks välja. Ühed või teised kombed ja tähtpäevad, mida ühe või teise rahva juures tähistatakse, et tõrju meie kultuurist ise midagi välja, seda teeme meie, eelistades rahvusvahelisi ja atraktiivsemaid oma tavadele.


  • Võib öelda, et mets säilitab vana, võõras kultuur takerdub suurde laande. See on ka üks põhjus, miks eestlastest sai animistlik ristirahvas – usk kui üks väga suur kultuuriinnovatsioon takerdus samuti metsa. Ajalugu on näidanud, et need maad ja rahvad, kus kasvas vähe metsa, võtsid ristiusu vastu palju kiiremini. Mets pakub nii tuule- kui kultuurivarju.
    • Valdur Mikita, "Lindvistika", Välgi metsad, 2015, lk 26


  • Suurlinna saladus on see, et tal ei ole mitte mingisugust saladust peale sinu enda saladuse. See on see, mille juurde sa lähed palverännakule, minnes võõrasse linna. Sa võid seda seal kohata, sa võid seda seal vilksamisi näha, ühel tänavanurgal, raamatupoes, metroos või kohvikus mõnes täiesti võõras, kummalises näos, möödujas, keda sa kindlasti ei kohta enam kunagi elus. Ära unusta, et see sa oled: võõras, keda sa ei kohta enam kunagi elus.


Film

muuda
  • Võõrastega magamise põhiprobleem seisneb selles, et nad on võõrad.
    • Dr. Gregory House telesarjas "Dr House", 4. hooaja 10. osa "It's a Wonderful Lie" (2008)

Luule

muuda

Ja tulen longuspäisena
taas siia, võõras rõõmudele.
Poon enda aknal käisega,
kui õhtu rohelus on hele.

  • Sergei Jessenin, "*** Mind väsitand on kodunurk", tlk Artur Alliksaar, kogumik "Luuletused" (1970), lk 39


Igaüks juba laule ei tee.
Igaühele antud ei ole
langeda võõraste ette kui ubin puust.

Maailma suurim pihtimus on see,
pihtimus huligaani suust.

  • Sergei Jessenin, "Huligaani pihtimus", tlk August Sang, kogumik "Luuletused" (1970), lk 103-104


Kes olen, kes siin üksi käin?
Ma endalegi võõraks jäin.

End kuhu panen, kuhu viin?
Kui leinaline liigun siin.

See suur ja vaikne võõras öö,
see pole see, see pole see.
...
See võõral müüril roosileht -
vist ammu unes kuskil näht.

Õnn, magus sõna - kes meist veel
teaks, mis see on? See võõras keel.

Kes minuga on ühte verd,
neist lahutab mind mitu merd.

Kõik nende vaev köeb minu sees. - -
Kuu võõras helgib võõras vees.

  • Marie Under, "Võõrsil", rmt: "Uneretk", 1968, lk 15


Vanasõnad

muuda
  • Ega võõra silma tule vett.
  • Ema piim kosutab, võõras piim kahandab.
  • Esimesel päeval võõras armas, teisel päeval koormaks, kolmandal haiseb.
  • Kevadine võõras läheb tühja kõhuga koju (... kui puudus majas).
  • Kui võõras nahk ees, lõikab kahe kaustatäie, kui oma, ei lõika rihmagi.
  • Kutsumata võõrad, teadmata roog.
  • Oma ei jäta, võõrast ei võta.
  • Oma eit eidekene, võõras eit raisk.
  • Oma ema vits ja võõrasema võileib on üks.
  • Oma kiitus haiseb, võõra kiitus heliseb.
  • Oma laps on lapsukene, võõras laps laastukene.
  • Oma taadi põlenud kooruke on parem kui võõra võileib.
  • Ootamata võõras, varumata vara.
  • Parem kämblalaius kodu kui vakamaa võõral maal.
  • Parem leivakoorukest kodu närida kui võõrsil saia süüa.
  • Parem oma ema vits (põlenud kooruke), kui võõrasema võileib.
  • Parem omad aganad kui võõra selge leib.
  • Parem omaga läbi saada kui võõralt laenata.
  • Sugulased omad, kaup võõras.
  • Veli oma veli, teng võõras vahel.
  • Võõra kiitus heliseb, oma kiitus haiseb.
  • Võõra leib valus süüa.
  • Võõrad mingu viisilla, talu jäägu tavalla.
  • Võõrad teevad, võõrad viivad.
  • Võõrad veised ei seisa karjas.
  • Võõral laudil leib kõrges.
  • Võõras hobune, oma piits, võib hästi sõita.
  • Võõras on võlu peres.
  • Võõras raha kõrvetab tasku.
  • Võõras raha tasku, taskul auk pea põhjas.
  • Võõras toob, võõras viib, võõras toob kulunud kuue, karva veerenud kasuka.
  • Võõrasema puuakse võlla, oma tõstetakse taeva.
  • Võõrast nahast kerge kingi lõigata.
  • Võõrast veist teised ikka pusklevad.
  • Võõrsil hea, kodu veel parem.
  • Ära võta võõra vara!
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Kirjandus

muuda
Pärit leheküljelt "https://et.wikiquote.org/w/index.php?title=Võõras&oldid=123897"