Vikitsitaadid

Puhtus

(Ümber suunatud leheküljelt Puhas)

Puhtus on määrdumata olek ja mustusest hoidumine. Puhtusepidamist õpetab ja uurib arstiteaduse haru nimega hügieen.

Kui siis Pilaatus nägi, et ta midagi ei võinud parata, vaid lärm läks aina suuremaks, siis ta võttis vett ja pesi rahvahulga ees oma käsi, öeldes: "Ma olen süüta selle verest! Küll te näete!" (Mt 27:24.) Detail Fernando Gallego (1440-1507) maalilt
Maria Felice Tibaldi Subleyras, "Õhtusöök variseri majas" (u 1748)
Pompeo Batoni, "Südamepuhtus" (1752)
Gustav Klimt, "Hygieia" (u 1900, osa suuremast kompositsioonist "Meditsiin", mis oli mõeldud Viini ülikoolile koos filosoofiale ja õigusteadusele pühendatud kompositsioonidega, mis kõik kokku tekitasid suure skandaali, sest kunstniku nägemus ei sobinud tellija omaga kokku.)
Harold Gilman, "Interjöör pesulauaga" (u 1914)

Piibel

muuda


  • On neid, kes iseenese silmis on puhtad, kuid ei ole oma saastast puhtaks pestud.


  • Niisugune on abielurikkuja naise tee:
ta sööb ja pühib suu puhtaks ning ütleb:
"Ma pole kurja teinud!"
  • Õpetussõnad, ptk 30, salm 20


  • Ja ma piserdan teie peale puhast vett, et te saaksite puhtaks; kõigist teie rüvedusist ja kõigist teie ebajumalaist ma puhastan teid.



  • Variserid ja kõik juudid söövad ju alles siis, kui on kamalutäie veega käsi pesnud, kuna nad peavad kinni esivanemate pärimusest. Ja kui nad tulevad turult, siis nad ei söö enne, kui on käsi loputanud, ja on palju muud, mida nad on võtnud pidada: karikate ja kausside ja katelde [ja lavatsite] pesemist.


  • Aga üks variseridest palus teda enda poole sööma. Ja Jeesus läks variseri kotta ja istus lauda.
37 Ja vaata, linnas oli keegi patune naine, ja kui see sai teada, et Jeesus istub variseri majas lauas, tõi ta alabasterriista mürriõliga
38 ja astus tema taha ta jalgade juurde, hakkas nuttes tema jalgu kastma pisaratega ja kuivatas neid oma juustega ja suudles tema jalgu ja võidis neid mürriõliga.
39 Aga kui variser, kes oli ta külla kutsunud, seda nägi, mõtles ta endamisi: "Kui tema oleks prohvet, küll ta siis ära tunneks, kes ja missugune on see naine, kes teda puudutab, et ta on patune." /---/
Ja pöördudes naise poole, lausus ta Siimonale: "Kas sa näed seda naist? Ma tulin sinu majja, sa ei andnud minu jalgade jaoks vett, tema on aga pisaratega mu jalgu kastnud ja oma juustega kuivatanud.
45 Sina ei andnud mulle tervituseks suud, aga tema ei ole sest ajast peale, kui ta sisse tuli, lakanud minu jalgu suudlemast.
46 Sina ei võidnud mu pead õliga, tema aga on võidnud mu jalgu mürriõliga.
47 Seepärast, ma ütlen sulle, on temale palju patte andeks antud, sest ta on palju armastanud. Aga kellele antakse andeks pisut, see armastab pisut."


  • Jeesuse rääkimise aegu palus keegi variser teda enese juurde lõunale. Jeesus läks sisse ja istus maha. Variser imestas, et ta enne lõunasööki käsi ei pesnud.
    • Luuka evangeelium, ptk 11, salmid 37-38

Proosa

muuda
  • On selge, et Jumal ei kasuta ravimeid ega hügieeni, ega anna neid inimesele kasutamiseks. Muidu oleks Jeesus neid oma ravikunstis soovitanud ja rakendanud.
    • Mary Baker Eddy, "kristliku teaduse" rajaja, mis õpetab ravima kõiki haigusi vaid palvetega.





  • Marie lapsed pidid olema hästi kasvatatud, väga arukad ja üliviisakad ja nad ei unustanud kunagi öelda "Tere, proua," või "Tänan, härra!". Marie poleks sallinud ninakust nende poolt. Ta oli kerge, ent valusa käega ja lapsed olid harjunud vastuvaidlematult tema käske täitma, teades, et kui nahatäis oli lubatud anda, siis kindlasti ka anti. Arvatavasti kujunes laste arusaamises midagi taolist, mis on omane treenitud koertele: nad täidavad käsku, teadmata, mis põhjusel on keelatud teha seda või teist, või vastupidi, miks peab tegema just seda. Miks ei tohtinud nad õiendada oma asju hurtsiku põrandale, miks oli neil keelatud torkida nõeltega väiksema venna kõhtu, miks pühade eel peab pesema nagu ja käsi, miks ühel ilusal päeval tuli minna just nimelt kooli, aga mitte kuhugi mujale, miks peab lahkuma kodust, kui emale tulevad külla võõrad mehed, ehkki see, mida nad seal tegid, polnud mingi saladus. (lk 20-21)
  • Juuksur proua Donzert ei nõustunud sellega hoobilt, et tema tütar hakkaks suhtlema Marie Vénini tütrega, ehkki ta tundis sümpaatiat väikese metsa-kadunud-Martine'i vastu juba enne sõda, kui Martine üsna väiksekesena oli kord tulnud juuksuri juurde, et osta endale seepi maikellukeste müügist saadud raha eest. Ja proua Donzert oligi talle kinkinud tükikese kannikeselõhnalist seepi, mida Martine valis nii kaua: oma kolme suu eest, mis ta juuksurile ulatas, poleks ta kuidagi saanud seda osta, kuid viia seep Marie Vénini hurtsikusse — see oli proua Donzert'i arvates ju püha toiming! (lk 27)
  • Astunud esmakordselt sisse proua Donzert'i väikese kahekorruselise maja uksest, oli Martine hämmeldusest kaotanud kõnevõime terveks päevaks. Ka kõige muinasjutulisem "Tuhande ja ühe öö" lossidest poleks iialgi suutnud üht inimolendit sel määral erutada; kõik araabia parfüümid poleks iialgi suutnud kellelegi nii suurt naudingut pakkuda, nagu tundis Martine selles väikeses majas, mis oli läbi imbunud šampooni ja kölni vee lõhnadest. Kuna Cecile hakkas üha sagedamini Martine'i enda juurde lõunale ja ööbima kutsuma, siis oli proua Donzert pannud maksma kindla korra: Martine'il tuli alati kõigepealt käia vannis.
Proua Donzert kartis, et Martine võib oma ema hurtsikust midagi kaasa tuua, ehkki tütarlaps näis alati väga puhtana, mis teda peamiselt just iseloomustasid... Kuid kunagi ei suudeta olla küllalt ettevaatlik, sest mis küll juhtuks, kui mõni juuksurisalongi klientidest leiaks näiteks täi?
Kui Martine nägi esimest korda vanni ja kui Cecile palus tal ennast üleni vette kasta, haaras teda mingi pühalik värin, otsekui hakataks teda ristima... "Kaasaegne komfort" ilmus korraga tema silme ette veevärgi, kanalisatsiooni ja elektriga... Ta ei suutnud sellega kunagi täielikult harjuda ja iga kord, kui ema Donzert talle ütles: "Mine nüüd vanni...", tundis Martine kerget joobnustavat ärevust. (lk 28)
  • Seinad kaetud valge emailiga, põrand kiviparketist, taburet metalltorudest... On võimatu kirjeldada joovastust, mida tundis Martine, laskudes sooja, aromaatsete sooladega lõhnastatud piimvalgesse vette... Ta oli õnnelik, tundes, kuidas värinad jooksid üle ta käsivarte, õlgade, selja... [---] Vanni email oli nii sile-sile, vesi nii mahe-mahe ja äsja pakendist vabastatud seep andis pärlmutritaolist vahtu... käsn helkles roosades ja taevassinistes toonides ... Piimjast kuplist langes pehmet valgust vannitoa igasse nurka. Martine küüris hoolikalt iga oma keha väiksematki õnarust, tarvitas seepi, pimsskivi, harja, käsna ja kääre. Proua Donzert hüüdis juba talle alumiselt korruselt:
"Martine, nühid endal naha maha... Aitab juba!"
Radiaatorile asetatud vannilina oli soe, taevassinine, Cécile'i oma oli aga roosa. Proua Donzert ei ihnutsenud pesuga — käterätte vahetati tema juures iga päev: kui omatakse pesupesemise masinat, siis pole tähtis, kas üks käterätt rohkem või vähem... Polnud puudu ka kosmeetikavahendeist — seepidest ja lõhnaõlidest, kuna firmade esindajad pakkusid neid kaubaproovidena niipalju kui proua Donzert soovis. (lk 29-30)
  • Elsa Triolet, "Roosid järelmaksuga", tlk Immanuel Pau, 1962


  • Tseilonlased peavad väga lugu puhtusest. Igapäevane suplus on neile lausa vajadus. Ja et häbelikkus vastassoo vastu on neile juba maast-madalast sisse kasvatatud, siis käivad mehed ja naised suplemas eri aegadel. Ennelõuna on naiste päralt. Pesupesemisele järgneb ihupuhtuse eest hoolitsemine. Kui nad puhtakspestud ja loputatud sarid, kleidid ja rätikud liivale kuivama on laotanud, seebitavad nad käed ja õlad sisse, sukelduvad vee alla, pühivad vahu näolt maha ja sulistavad kätega vees nagu lapsed. Ainsa liigutusega vallandavad naised oma ilusad mustad juuksed ja valavad plekknõuga vett pähe. See pikk kähar, kuni õlgadeni ulatuv loomulik ehe kaunistab iga suplevat naist. Mõned tseilonlannad on nii vaesed, et neil on vaid üksainus sari. Nende õnneks pole saarel kunagi talve ja isegi halbu ilmu tuleb harva ette. Suplemisel ei võta nad sari seljast, ja juba veerand tunni pärast on see läbimärg, ümber saleda keha liibunud rõivas kuuma päikese käes ära kuivanud.
    • Ursula ja Wolfgang Ullrich, "Džungel tulevikuta?", tlk R. Aro, 1973, lk 83



  • Te arvatavasti tunnete mõnda niisugust ema, kes hakkab oma poja kallal tänitama kohe, kui näeb tema särgi peal suhteliselt tagasihoidliku välimusega poriplekke või püksitagumikul tühist rebendit. Ta ütleb oma pojale tavaliselt midagi sellist: "Kas ma ei teinud sulle eile järjekordselt selgeks, et kooliriietega ei ronita puu otsa ega plärtsutata poriloikudes?!" Tõsi küll, neil võib mõne koha pealt õiguski olla.
Ent Katariina Seebimull erines tavalistest emadest selle poolest, et ta hakkas poja peale karjuma juba enne, kui midagi paha oli üldse juhtunud.
"Kui sa pritsid täna oma koolisärgi peale kas või ühe tilga kakaod, hakkad pudipõlle kandma!" karjus ema Samuelile igaks juhuks juba hommikusöögilauas. "Ma eeldan, et täna koolist tulles on su riided, juuksed ja koolikott sama puhtad kui su õel!"


  • Tädi Salme oli isegi nii puhas, et pühkis põrandakaltsuga koera jalad puhtaks, kui Saku aiast tuppa tuli. Iga jalg eraldi. Kuidas oleks tädi Salme siis saatnud oma lapsi räpasesse majapidamisse! Või siiski? Tädi Salme andis lihavõttepühade ajal Sakule süüa supitaldrikust, mida ema väga pahaks pani. Sama taldrik, kust meie sõime, ütles ta hiljem kodus. Ema ise ei sallinud koeri. Tema suguseltsis olid kõik koeravihkajad.


  • Vimes kraapis saapad maalähedusest puhtaks ja suundus häärberi peamisse vannituppa.
Muidugi oli majas vannitube enam kui küllalt, tõenäoliselt rohkem kui linna enamikel tänavatel terve tänava peale kokku - seal hoolitses vastavalt valikule või vajadusele ihupuhtuse eest plekkvann, pesukauss ja veekann või üldse mitte miski... aga see vannituba oli ehitatud Hullu Jack Ramkini kavandi järgi ja meenutas Nähtamatu Ülikooli kuulsat vannituba, kuigi kui sealse vannitoa oleks kavandanud Hull Jack, siis oleks ülikooli kutsutud Nilbeks Ülikooliks, kuna Hull Jack tundis tervet (aga võib-olla ka ebatervet) huvi naiste vastu ning tema vannitoas paistis see välja, ja kuidas veel, jumalate eest! Muidugi oli valgest marmorist kaunitaridele lisatud väärikust urnide, marmorist viinamarjakobarate ja alati populaarsete gaasriideribadega, mis olid õnnekombel maandunud täpselt õigesse kohta, et vältida kunsti muutumist pornograafiaks. Lisaks oli see väga tõenäoliselt ainus vannituba, kus kraanidele oli märgitud "soe", "külm" ja "brändi". (lk 157-158)
  • [Harry Kuningas:] "Öeldakse, et käsi peseb kätt, aga ma olen täitsa kindel, et kui jutt on Harry Kuningast, lihtsalt pesemisest ei aita, siin tuleb kõvasti küürida." (lk 212)


  • Kui sa pole puhas, siis see lihtsalt segab. Kiskja potentsiaalne "hamburger" kaevab ennast selle ajaga maasse, kui jahipidaja ennast vahepeal kratsib. Eks iga "pitsa" hakkab looduses ju vihaselt vastu ja kõik, mis edukat jahti segab, võibki saada saatuslikuks.
  • Enese puhastamine on huvitav valdkond. Meil, kõrgematel pärisahvilistel, on suhteliselt pikad ja enam-vähem sirged rangluud ja inimesel on pärisahviliste hulgas üldse kõige pikem kael. Ja ikkagi, isegi meie ei saa ennast abaluude vahelt puhtaks lakkuda. Aga seda on ju vaja, sest puhas olla on eluliselt oluline. Nii et sõbra käsi on abiks. See ongi seltskondlik grooming ehk hooldamine.


  • Vett ei ole? Tuleb minna jõe äärde, kus on allikas. Ei ole nii, et lähed ja võtad. Allika juures on kahe tunni jagu järjekorda. Ümberringi plahvatavad raketid ja mürsud. Kaheksa nädala jooksul ei ole ühtegi käiku, mille ajal poleks raketid ja mürsud ümbruses plahvatanud. Vett on vaja ka naabritele. Vee järel tuleb käia iga päev. Tuleb ennast veidikenegi pesta. Säilitada rituaalsed hügieeniharjumused, et säiliks inimväärikus.


Luule

muuda

Kes taotleb žanripuhtust,
ei taotle veel rassipuhtust.
Ja kas ka žanripuhtust –
me lihtsalt ei vala
ketšupit austritele,
suhkrut veini sisse,
ei pane neid nimesid
oma sõnadega kõrvuti.

Vanasõnad

muuda
  • Anda õlut pesemata kätega, sülitada selle peal trampimata, aevastada seda põrmuga katmata, suudelda keelega keskpäeval varju andmata - need on jäledused Utu ees.
    • Sumeri vanasõna, 3. aastatuhat eKr (The Electronic Text Corpus of Sumerian Literature, "Proverbs: collection 3", Segment A, 3.8)
    • Utu oli Sumeri päikesejumal.


  • Jäle on pesemata kätt suhu panna.
    • Sumeri vanasõna, 3. aastatuhat eKr (The Electronic Text Corpus of Sumerian Literature, "Proverbs: collection 3", Segment A, 3.161)


Kirjandus

muuda
Pärit leheküljelt "https://et.wikiquote.org/w/index.php?title=Puhtus&oldid=123870"