Vikitsitaadid

Suudlus

(Ümber suunatud leheküljelt Suuandmine)

Suudlus on kellegi või millegi rituaalne või erootiline puudutamine suuga.

Louis-Léopold Boilly, "Kaks naist suudlemas" (u 1790)
Francesco Hayez, "Suudlus" (1859)
Dante Gabriel Rossetti, "Roosiaed" (1864)
Johann Köler, "Juuda suudlus" (1872)
Frank Bernard Dicksee, "Romeo ja Julia" (1884)
Mary Louisa Gow, "Head-ööd-musi" (1884)
Auguste Toulmouche, "Tühisus" (1889)
Jean-Léon Gérôme, "Pygmalion ja Galatea" (u 1890)
Henri de Toulouse-Lautrec, "Voodis. Suudlus" (1892)
Guillaume Seignac, "Pierrot' embus" (u 1900)
Nikolai Astrup, "Laudakuramaaž" (1904)
Agnes Slott-Møller, "Surev kihlatu" (1906)
Gustav Klimt, "Suudlus" (1907)
Bohumil Kubišta, "Surmasuudlus" (1912)
Natalia Rak, "Ma igatsesin sind", (2016, muraal, Carballo, Coruña)

Piibel

muuda
  • Jooda mind oma suu suudlustega,
sest sinu armastus on parem kui vein!


  • Aga tema äraandja oli andnud neile tähise: "See, kellele ma suud annan, ongi tema. Tema võtke kinni!"
49 Ja otsekohe astus Juudas Jeesuse juurde ja ütles: "Tere, rabi!" ning andis talle suud.

Rahvaluule

muuda

Kallimale, kallimale tahtsin ma
musu anda salaja.
Aga musu tabades
lamp seal laual kolises.
Mamma kuulis seda häält,
tabas neid sealt musu pialt.
Paremp oleks, paremp oleks,
kui põleks näind.
Parem oleks, kui põleks armastand,
aga suud ega südant sulle and.

Proosa

muuda
  • Üks suudlus on rohkem väärt kui kaks või koguni kakskümmend. (lk 30)
  • Kümme suudlust ununeb kergemini kui üksainus. (lk 56)


  • Ainult üks kord aastas nelja nädala kestel saavad mõlemad südaöö ajal kokku, ja kui Hämarik paneb kustuva päikese armsama kätte, järgneb sellele käepigistus ja suudlus, ja Hämariku põsk punetab ja peegeldub roospunasena taevalt, kuni Koit jälle süütab valguseandja ja kollakas kuma taeval kuulutab uuesti tõusvat päikest.


  • Suudluste klassifikatsioonis ei ole vist olemas marmorsuudlust või jääsuudlust, muidu ütleksin ma, et mu vaimulikust nõo suuandmine kuulus nende liiki. Küll aga võib olla katsesuudlusi, sest tema oma näiski eksperimendiks mõeldud olevat. Pärast suudlemist vaatles ta mind, et näha, missugust mõju see mulle avaldas. Mõju polnud rabav; olen kindel, et ma isegi ei punastanud. Pigem kahvatasin pisut, sest mulle tundus, nagu oleks see suudlus olnud raudne pitser, mis mu ahelad kinni needis.




  • Peter Walsh ja Joseph Breitkopf vestlesid Wagnerist. Clarissa ja Sally jäid neist veidi maha. Siis, kui nad möödusid lilledega kiviurnist, saabus Clarissa elu hunnituim hetk. Sally jäi seisma; noppis lille; suudles Clarissat huultele. Kogu maailm oleks nagu pea peale pööratud! Teised olid silmist kadunud; seal ta seisis, Sallyga kahekesi. Ja talle tundus, nagu oleks ta saanud pakitud kingituse palvega seda hoida, mitte vaadata — briljandi, midagi lõpmata väärtuslikku pakis׳, mille ta jalutades (edasi-tagasi, edasi-tagasi) lahti tegi, või siis tungis pakist läbi kiirgus, ilmutus, usuline hardus! — ja korraga seisid nende ees vana Joseph ja Peter,
״Vaatate tähti?" küsis Peter.
  • Virginia Woolf, "Proua Dalloway", tlk Riina Jesmin, LR 13-16 1998, lk 33


  • Kui saabub silmapilk, mida igatsen, ei suudle ma teda, vaid me suudleme teineteist.


  • Päike vajus aina madalamale ja seal, kuhu kiired enam ei ulatanud, värvus vari sinakaks ja seda oli imelik vaadata. Ja Quimet muudkui rääkis eri puidusortidest, et küll see ja küll teine, küll jakaranda, küll mahagonipuu, küll tamm, küll iilekstamm... Ja just tolsamal hetkel, mäletan seda nüüdki ja küllap mäletan surmatunnini, suudles ta mind, ja samal hetkel nägin Issandat ennast, kes ilmus mandariinikarva vööga ümbritsetud puhvis pilve keskele oma templi kohal, ja Issand sirutas oma pikad käed hästi laiali, võttis siis pilve servadest kinni ja tõmbas need justkui kapiuksed kokku.


  • Ta tegi siis suu sihukseks pisikseks kut seemnesibula, õhkas kergeste ja ütles, et endise ohvitseri tunneb ta alati ära. Ja enne, kui ta randa teistele järele läks, vahtis ta vilksti rinki ja andis moole palge peale musu. Ma ütle — piiritus põle selle kõrval midagid. Mool oleks nagu välk sisse löön. Tuline jutt läks varbaotsteni ja lõi mo soapa lõhki.
    • Juhan Smuul, "Suvitajad", rmt: "Muhu monoloogid. Polkovniku lesk", 1968, lk 32


  • Ettekavatsetud suudlus jääb tihti ette valmistamata.



  • Kogu elu oled arvanud, et oled väljaspool või piiri peal, et tuleb võidelda ja rabeleda, ja ikkagi on kõik asjatu. Ja siis lastakse sind äkki sisse ja tõstetakse üles valgusesse.
Ta vaatas mulle otsa, ta ripsmetel olid lumehelbed, aga ka jäätükid, pisarad, ta nuttis. See ei tulnud vastikusest või sellest, et ma oleksin teda löönud, esimest korda oma elus.
- Ma arvasin, et sa tahad ära minna, ütles ta.
Ma tahtsin luba küsida, kas võin teda suudelda, aga ma ei saanud sõnu suust, üritasin, aga ei saanud. Võib-olla ütlesin seda ikkagi, sest see juhtus. Ta huuled olid külmast lõhenenud. See sisaldas kõike, suudlus sisaldas kõike. Kõiki unistusi, mis kunagi polnud täitunud ja nüüd enam kunagi täituda ei saanud, sest ma pidin ära minema ja olin kadunud, kõik oli selles suudluses.
See kaotas meie jaoks aja. Ma teadsin, et mäletan seda igavesti ja et nad ei saa seda minult ära võtta, mitte iialgi, mis ka ei tuleks, ja hirm kadus sel hetkel täiesti.
  • Peter Høeg, "Piiri peal", tlk Tiina Toomet, 2004, 126-127


  • Väidetavalt on kunstis, religioonis ja teistes ebausaldusväärsetes allikates hulganisti lugusid inimestest, kes midagi kogenuna omamoodi tahkisefüüsika fenomeniks tarduvad. Kui läheneda asjale empiiriliselt, siis avastataks tõenäoliselt, et nende liialduste taga on seik, et vastav isik on saanud suudluse. Täiesti ootamatu ja halvava.
  • Peter Høeg, "Susani efekt", tlk Eva Velsker, 2016, lk 117


  • Suudlemise teel on kaaslase kohta võimalik saada keemilisi signaale, muu hulgas ka vastastikuse geneetilise sobivuse (või mittesobivuse) kohta. Seda oletust näib kinnitavat asjaolu, et uuringute kohaselt on naistele suudlemine olulisem. Naised peaksidki kaaslasevalikul olema valivamad ja kindlamad geneetilises sobivuses, kuna nad investeerivad järeltulijasse (vähemalt esialgu) rohkem.
"Las ma suudlen sind" on seega tõlkes "lase ma maitsen su suure koe­sobivuskompleksi kohta käivaid lõhna- ja maitsesignaale, et aru saada meie geenide omavahelisest sobivusest". Mida paremini su kaaslane "maitseb", seda suurema tõenäosusega tulevad teil tugeva immuunsüsteemiga lapsed.


  • Selle asemel asun uue nõelaga uusi ja vanu ville vedelikust tühjaks laskma. José, kes on palverännakul viiendat korda, vangutab vigastusi nähes pead, aga lohutab, et esimesel palverännakul olid tema jalad sarnased.
Samal ajal loen albergue seinalt julgustavaid sõnu: "Every blister is a kiss from an angel. An asshole one." Ehk iga vill on suudlus inglilt. Sitapeast inglilt.

Luule

muuda

Kuni silmist silmi jõuavad pilgud,
oma sõnumit tuues,
kuni huulilt huulile vaikne vastus
kõlab sosinal kuulmeis,
kuni suudlevad need, kes armastavad,
kahest üheks end luues,
kuni elab ainsamgi kaunis naine,
pole lõppu luulel!


Suudlen purju enese, puhken nagu lill.
Ah, kuis õnnejoovastus hoiab elevil!


Ah, et närbub urb, et märgub naerev silm!
      Suudle, suudle mind
      Surnuks sa, enam veel:
Lahku armuta veab eluneel.
      Nüüd veel ihkan sind,
      Oh mu kevadlind.


Ja puna-punasemaks paisumas mu huuled –
ei suuda keegi suudelda neilt ära
neid lugemata valmind suudlusi.


Jumalaga, jumalaga, smaragd, ametüst ja müsteerium,
jumalaga, on tulnud määratu, kerajas hetk,
õige alastushetk, pea-alaspidi-hetk,
mil karvad torkima hakkavad maitsjate rõvedaid huuli.
On see hetk, on aeg ütelda plahvatav sõna,
aeg, kus rõivaist saavad linnud,
aknaist karjed,
lampidest "appi!"
ja sest suudlusest seal nurga taga, kahe vahel,
okas,
millest vallandub surm, öeldes:
Ma armastan teid.


Leib ja suudlus - õnne alammäär.
Sooja sõnata jääb tuimaks leivakäär.

Süda panetub, kui päeva alata
tihti ilma leivapalata.
...
et ei kuivaks rõõmu lättesoon,
et ei puuduks lihtne reisimoon -

võileib pauna, suudlus palgele.
Nendest inimlaps saab jaksu jalgele,

jaksu jalgele ja jõudu hingele,
toitu kärsitule pingele.

  • August Sang, "Võileib suudlusega" [1959], rmt: "Sada laulu" (1965), lk 117-118


  • Ainult lapsed suudavad suudelda valgust.
    • Artur Alliksaar, "Veendumus", rmt: "Päikesepillaja" (1997, 3. trükk), lk 341


vastus on vastutus
kui julgesin esimest korda ilus olla
tundus vastutus liiga suur
kui esimest korda teda puudutasin kõikus põrand
suudlusest kukkusid klaasid akende eest
ja kui me esimest korda teineteisega magasime
põles linn poole kilomeetri raadiuses maha
sellepärast ma natuke kardangi

  • Triin Soomets, "* vastus on vastutus" valikkogust "Valitud omadused" (2016), lk 209


Vares istus aiateiba peal
ja jänes küsis musu.
Oh mis sa, pungsilm, tülitad,
mul pole praegu isu!

  • Tundmatu autor, cit. via Kai-Mai Olbri, "Nõelasilm". Looming 10/2016, lk 1397


Roosid on bioloogilised / sul on imekena nahk / ma ei suuda su suudlemist lõpetada / loeme rohkem mittedualistlikku kvääriteooriat
...
Roosid surusid mu / seina vastu / suudlevad mu kaela / mis on sotsiaalselt konstrueeritud olema superkuum tugev feministikael


pühin su suult oma suuga tolmu ära.
enne kellegi alla neelamist
pead teda suudlema, su huuled teda puudutama.
armun sinusse hetkel
kui neelan su alla.

  • Triin Paja, "Hukkaja" kogus "Jõe matmine" (2022), lk 18

Vanasõnad

muuda
  • Anda õlut pesemata kätega, sülitada selle peal trampimata, aevastada seda põrmuga katmata, suudelda keelega keskpäeval varju andmata - need on jäledused Utu[1] ees.
    • Sumeri vanasõna, 3. aastatuhat eKr (The Electronic Text Corpus of Sumerian Literature, "Proverbs: collection 3", Segment A, 3.8)

Viited

muuda
  1. ↑ Sumeri päikesejumal

Välislingid

muuda
 
Vikipeedias leidub artikkel
Pärit leheküljelt "https://et.wikiquote.org/w/index.php?title=Suudlus&oldid=126181"