Mees

meessoost täiskasvanud inimene
(Ümber suunatud leheküljelt Isane)

Mees on täiskasvanud meessoost inimene.

Male Human Nudity.jpg
Sally von Kügelgen, "Habemiku mehe akt"

ProosaRedigeeri

  • Kui tahta paksude värvidega karikeerida meeste halbu iseloomujooni, siis võiks öelda, et Y-kromosoom on üks mõttetu roigas, milles on säilinud hulk arhailist geneetilist jampsi, millega pole tänapäeva maailmas suurt midagi peale hakata.


  • Aga kui füüsiline jõud on mehelikkuse tunnus, siis on planeedi kõige mehelikum olevus emane sinivaal, fakt.
  • Mul on siiralt kõrini kogu sellest erutatud kädistamisest teemal mehed on karutapjad. Ei ole. Kunagi ei ole olnud. Juba vanal hallil ajal, kui mehed olid tehtud meeleheitest ja nahkrihmadest ja laevu ehitama polnud veel õpitud, oli karutapjaid ülimalt vähe. Ja karu tapmises nappis kangelaslikkust – mindi ikkagi karjaga, surgati nii kaugelt kui võimalik ja hüpati kohe eemale. Ja väga õige! Teisiti lihtsalt ei saa. Muidugi nõudis seegi tohutut eneseületust, aga viidatud retoorika fantaseerib karuga rinnutsi minemisest. See on liialdatud ja lollakas mõtteviis, legend, mis aitab ennast nii palju üles kütta, et julgeks põõsa tagant jänesele etteheiteid teha.


  • Karen naeratas:
"Mehed puuduvad, mu armas. Kloostrile ja kunstile kuulub meie täielik lugupidamine. Aga pikapeale läheb see liiga igavaks. Tõelise pinge tekitamiseks peab olema mehi."
Charlotte ja Anne olid otsekohe nõus. Isegi Emily noogutas nõusolevalt. Virginia aga oli otsekui unest ärganud, ta pilgutas oma linnusilmi ja hüüatas haavunult:
"Kas ilma meesteta polegi pinget?"
Vita rõhutas tema skepsist:
"Kas siis mehed võivad mingit pinget tekitada?"
"Tjah," ütles Karen, "jutustustes läheb neid igatahes vaja." (lk 19)
  • "Noh, näete, mehi on vaja, kas või ainult vastasteks," ütles Victoria. "Jutustus päris ilma meesteta oleks kindlasti igav."
"Kas tõesti," mõtiskles Virginia. "Seda tasuks järele proovida."
"Keegi ei võtaks niisuguseid jutustusi tõsiselt," ütles Victoria. "See tunduks kuidagi niru."
"Mispärast?" küsis Charlotte keevaliselt. "Miks ei võiks jutustada väikesest ja lihtsast ja tõsta selle kunsti kõrgusele? Ma olen unistanud niisugusest raamatust, mis kujutab ainult lihtsaid, argipäevaseid inimesi, miks mitte ainult naisi?" (lk 32)
  • Enel Melberg, "Üheteistkümnes päev", tlk Anu Saluäär ja Mari Tuulik, 1998


  • Meie veri on suuremalt jaolt soolane vesi, me vajame ikka veel soolalahust (soolast vett), et silmi pesta või kontaktläätsi ette panna ning läbi aegade on kirjeldatud naiste tupe "kalalõhna". Õigupoolest läks Freudi jünger Sandor Ferenczi koguni nii kaugele, et kuulutas oma raamatus "Thalassa. Genitaalsuse teooria": mehed armatsevat naistega vaid seepärast, et naise üsk lõhnab heeringasoolvee järele ning mehed üritavad pääseda tagasi ürgookeani - kindla peale on see teooria omataoliste seas üks kõige tähelepanuväärsemaid. Seda, miks naised meestega vahekorda astuvad, ta ei selgitanud. (lk 38)


  • Selline on meeste ajalugu lühendatud kujul: kõigepealt maalisid nad muuseumide viisi alasti naisi. Seejärel leiutasid nad arvuti. Ja siis toppisid nad interneti pornot täis. (lk 77)
    • Anna Woltz, "Sada tundi ööd", tlk Kristel Halman, 2018


  • Mehed jahivad oma eludega riskides leoparde Tema kasukate ja krokodille tema kingade ning kottide tarvis. Miljonid siidiussikesed pakuvad Talle oma kollast tööd, õmblejannad mässavad õmblustega ja teevad pitsi käsitsi, et Tema võiks olla riietunud parimasse, mida raha eest saab. Meie tsivilisatsiooni mehed jätavad pigem ennast uhketest rõivastest ilma, et vaid saaks vabalt röövida universumi varandusi minu daami katmiseks. Uued toormaterjalid, uued tehnoloogiad, uued masinad tuuakse Tema teenimiseks mängu. Minu daam peab seega olema nii peamine kulutaja kui ka peamine kulutusvõime ja majandusliku edukuse sümbol. Sellal, kui Tema kaaslane näeb oma tehases ränka vaeva, jalutab Tema peenimatel tänavatel ja viibib luksuslikemais hotellides, mehe varandus seljas ja rinnal, sõrmedes ja randmeil, teeb põhjalikke kulutusi oma mehe majas, kus on Tema koht ja piirid, nautides seda siidist jõudeolekut, mis on vajalik, et säilitada Tema kaaslase prestiiži ja Tema enda oskust seda demonstreerida.
  • Stereotüübiks on Igavene Naiselikkus. Ta on Seksuaalne Objekt, mida otsivad kõik mehed ja naised. Ta pole kummastki soost, kuna Temal endal pole üldse sugu. Tema väärtusi tõestavad selgelt need tunded, mida Ta teistes äratab. Kõik, millele Ta peab kaasa aitama, on Tema olemasolu. Ta ei pea kuskile jõudma, kuna Tema ongi auhind saavutuste eest. Ta ei pea kunagi andma positiivseid tõendeid oma moraalse palge kohta, kuna selle väärtuslikkust eeldatakse Tema armsusest ja passiivsusest. Kui Tema juurest kunagi leitaks mõni mees, kel pole selleks õigust, ei karistataks mitte Teda, kuna Tema on moraalselt neutraalne. Asi on lihtsalt mehelikus võistluses. Süütult võib Ta mehi hullumise ja sõjani viia. Mida enam muresid Ta suudab põhjustada, seda enam Tema aktsiad tõusevad. Keegi ei taha tüdrukut, kelle ilust ei saa aru keegi teine peale mehe enda. Ja nii tervitavadki mehed stereotüüpi, kuna see suunab nende maitse kuskile üldiselt tunnustatud väärtuste piirkonda. Kuigi nad võivad protesteerida, sest mõned selle aspektid ei vasta nende fetišitele. Enamik fetišeid muidugi mahub stereotüübi variatiivsuspiirkonda. Jalgu hindav mees järgneb miniseelikutele, rindu ihaldav mees saab julgustust läbipaistvaist pluusidest ja avaratest kaelustest, kuigi mees, kellele meeldivad paksud naised, võib tunda end sunnituna neid salaja nautima. Stereotüübi variatiivsusele on seatud valjud piirid, kuna miski ei tohi takistada Tema funktsioneerimist seksiobjektina.
  • Tõeline naine limpsab keelega üle huulte, avab suu ja välgutab oma hambaid, kui ilmuvad fotograafid: Tema peab oma abikaasa filmiesilinastusele tulema rõõmujoovastuses, või hakatakse kohe tagaselja sosistama mehe ebaedust.
    • Germaine Greer, "Stereotüüp", tlk Maris Müürsepp, rmt: "VTK-raamat", Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1999-2004 (artikkel raamatust "A Cultural Studies Reader. History, Theory, Practice", London, 1995; katkendid Greeri teosest "The Female Eunuch", 1970)


  • Naise nauding ei sõltu peenise kohaolekust tupes; mehe oma ka mitte. (lk 95)
  • Mehed pole ikka veel aru saanud, et kui naistel lastakse teha nii palju tööd nii vähese tasu eest, muutub mees majapidamises mitte vajalikuks, vaid kulukaks luksusesemeks. (lk 136)

DraamaRedigeeri

  • KAI: Mehed on juba kord niisugused, ei neid või rohkem uskuda, kui oma silmaga näed. (lk 78)
    • Mai Talvest, "Varrud", rmt: Mai Talvest, "Näidendeid", 1969

VanasõnadRedigeeri

  • Amet ei teota meest, kui mees ametit ei teota.
  • Andja hea mees, tagasinõudja paha mees.
  • Aus mees nähes, kelm kuuldes.
  • Ausat meest ei hammusta keegi.
  • Ega karjane mees ole ega luts leivakõrvane.
  • Ega meest pulma kutsuta, kukkur kutsutakse.
  • Ei riie meest ehi, mees ehib riiet.
  • Ei ükski amet ole nii halb, et meest ei toidaks, kui mees ise mees.
  • Hanssu meheks ei arvata ega kiiska kalaks peeta.
  • Hea naine võib halvast mehest asja saada, aga hea mees halvast naisest naljalt mitte.
  • Herits kiidab ennast, õige mees teist.
  • Hooletu mees hobuseta, laisk naine lammasteta.
  • Hunt unustab, koer unustab, mees mäletab.
  • Igamees kiidab ennast, rebane oma saba.
  • Igamees kiidab oma kapsaid.
  • Igamees kiidab oma, vaene kotti.
  • Ise mees, ise mehike.
  • Kahju õpetab mehe kavalaks.
  • Kel püksid jalas, küll see naise saab.
  • Kelm kiidab ennast, õige mees teisi.
  • Kes ees, see mees.
  • Kes mees siin, see mees seal, see mees igal pool.
  • Kes mees sööb, see mees lööb (teeb).
  • Kes mees ühest, see mees teisest.
  • Kuidas mees, nõnda palk.
  • Kuri mees vananeb paremaks, kuri naine pahemaks.
  • Küll mees oma mehe tunneb.
  • Lootus hea mees.
  • Lubaja hea mees, pidaja veel parem.
  • Maja ilma meheta kui õu ilma koerata.
  • Mees ei jõua üheksa hobusega nii palju sisse tuua kui naine põllega välja viib.
  • Mees joodik, pool maja põlenud, naine joodik, kogu maja põlenud.
  • Mees, kes petab, narr, kes petta laseb.
  • Mees, kes räägib, narr, kes üles räägib.
  • Mees kõrtsis, hobune põrgus.
  • Mees mehe vastu, kaks meest kahe vastu (kuradi vastu).
  • Mees must, meel tark, rahakukkur kuulus, jahuvakk valge.
  • Mees nägusam, kui piip suus, naine nägusam, kui laps süles.
  • Mees pulmas, hobu põrgus.
  • Mees püüab hüljest, hüljes meest.
  • Mees saab mehega kokku, mägi ei saa mäega kokku.
  • Mees saab naise, aga lapsed ei saa ema.
  • Mees silmas, võlg meeles.
  • Mees tuntakse mütsist, naine tanust.
  • Meest mõõdetakse mõistusest.
  • Mehe au kübar peas, naise au ta põlvil.
  • Mehe ilu ja koti jämedus on üks.
  • Mehe kont maksab ikka raha.
  • Mehe poeg näeb mõnda.
  • Mehe rusikas on magusam kui mee lusikas.
  • Mehel mehe süda.
  • Müts mehe au.
  • Mõistlik mees ei pane enne õhtut mütsi peast ära.
  • Narri meest, aga ära narri mehe mütsi!.
  • Nii mitu meest, nii mitu meelt.
  • Nimi ei riku meest, kui mees ise nime ei riku.
  • Nimi ei riku meest, olgu pada ehk pang.
  • Nõu aitab meest, nõõ hoost.
  • Ole ise mees, pea ka teist meheks!.
  • Oleks ei ole hea mees.
  • Olgu isa hunt või karu, kui aga ise mees.
  • Olgu mees ühe jalaga ja ühe silmaga, naise saab ta ikka.
  • Olgu peig sunt ehk sant, kui aga mees.
  • Paha mees, parem õnn.
  • Pea aega kalliks, aeg hea mees (kärme) mööda minema.
  • Puud ja peerud mehe mure, leib ja riie naise mure.
  • Riided teevad mehe meheks.
  • Riie ei riku meest.
  • Räägi meest, aga ära nimeta mehe nime!.
  • See mees ei olegi mees, kes mehe sõna ei pea.
  • Suits suus ei tee veel poissi meheks ega saapad tee plikat saksaks.
  • Sõna murrab meeste meele.
  • Sõnast meest, härga sarvest.
  • Tõotus (lubamine) ka hea mees..
  • Usu meeste sõna, küll siis õndsaks saad!.
  • Vana mees vareste roog, musta linnu leivakakk, hakkide nina-alune.
  • Üheksa mehe jõud ja ühe mehe nõu on üks.
  • Õlu tehtud meestel juua, kali naistel kallutada.
  • Õnne mööda mees elab.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Vaata kaRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel