Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/mai

jaanuar - veebruar - märts - aprill - mai - juuni - juuli - august - september - oktoober - november - detsember
  • [Havilar:] Ma ei saa jumalatest aru. Tundub, nagu me saaksime alati nende kõige hullemad jamad enda kaela.
  • Minu jaoks tähendab hingamine omaenese elu ohjade kättevõtmist.
    • Luce Irigaray, rmt: Luce Irigaray, Stephen Pluháček, "Between East and West: From Singularity to Community", Columbia University Press, 2003, lk 66
  • Eesti ajakirjandus on suuresti maha maganud selle suure ideoloogilise pöörde, mille Eesti presidendi institutsioon on Kersti Kaljulaiu ajal läbi teinud, ja pole suutnud mõtestada neid olulisi uusi teemasid, mille Kaljulaid on jõuliselt meie avalikku debatti toonud, olgu selleks sooline võrdsus, sotsiaalne õiglus või rahvusküsimus.
    • Eneken Laanes, "Eestlasena olla ja töötada". Keel ja Kirjandus 1-2/2018, lk 34
  • Laske mul puhata voogavast merest kergelt hällitatuna sametiselt pimedas pesas, ainsaks valguseks tähemüriaadide mahe vilkumine pea kohal vaikses taevas; mu muusika on suudlevate vete sosin, mis jahutab pead ja rahustab pulssi; mu kaaslaseks on mu enda unelustes unelemine. Andke mulle see ja mu õnn on täiuslik.
    • Nellie Bly, "Seitsmekümne kahe päevaga ümber maailma", tlk Riina Jesmin, /2021, lk 114
  • Asjaolu, et agressioonikeeldu kahjuks pahatihti rikutakse (maa peal), ei tähenda, et keeldu ei oleks olemas. Seda tunnustavad tavaliselt isegi agressiivsed riigid sellega, et otsivad agressioonile ettekäändeid ega ütle lihtsalt, et läksid teisele kallale. Kas on tegemist kaasmaalaste kaitsega või ajalooliste piiride taasloomisega, aga ükskõik kui läbipaistev ettekääne ka ei oleks, ollakse ikkagi päri sellega, et lihtsalt kallale tungida teistele ei tohi.
  • Kirikuõpetaja naine tuli neljapäevaõhtuselt osturallilt ja pillas kaupa välja tõstes maha pudeli viskit ning kuus muna.
Ei, keegi ei saanud viga. Lihtsalt viski maksab kuus naela ja üheksakümmend kaheksa penni.
  • Phyllida Law, "Märkmed minu ämmale", tlk Tiina Tarik, 2022, lk 35

See laud on olnud vihma käes maja, päikse käes vihmavari.
Sõjad on alanud ja lõppenud selle laua ääres. See on koht, kus otsida pelgu õuduse varjus. Koht, kus tähistada kohutavat võitu.
Oleme sel laual sünnitanud ja seadnud oma vanemaid valmis matusteks.
Selle laua ääres me laulame rõõmust ja murest. Palvetame kannatusest ja kahetsusest. Täname.
Ehk lõpebki maailm köögilaua ääres, kui me naerame ja nutame, süües viimast magusat suutäit.

  • Olen proovinud öelda endale: ela olevikus. — See ei õnnestu, ei lähe korda. Leian enda kusagilt mujalt.
  • Mõned mehed panid oma naised ja lapsed pärast neist tüdinemist isegi müügiks. Üks sellist müüki käsitlev akt kinnitab, et hr Osborn "nõustub loovutama oma abikaasa Mary Osborni ja lapse hr William Sergeantile ühe naela eest, loobudes kõigist edasistest nõuetest". Teisel juhul kirjutas ajakirjanik lihunikust, kes oli oma naise Smithfield Marketile lohistanud, "lõõg kaelas ja teine talje ümber ja sidunud tolle nendega tara külge". Lõpptulemusena müüs abikaasa oma naise "õnnelikule ostjale", kes maksis mehele kolm gini ja krooni "loovutatud küljeluu eest". Ajavahemikust 1800 kuni 1850 on Inglismaal teada enam kui kakssada naistemüügi kirjeldust. Kahtlemata oli rohkem neid, millest ette ei kantud.
    • Lindsey Fitzharris, "Lihunikukunst. Victoria ajastu õudustäratav meditsiin ja Joseph Listeri pingutused selle muutmiseks", tlk Kaupo Nurk, 2020, lk 64
  • Kui lähen hommikul Helsingis uksest välja, on tublid Eesti naised ära pesnud me koridori. Õues roogivad tublid Eesti mehed oma masinatega lehti. Lähen bussi, seal mängib Vikerraadio ja mina ütlen selges eesti keeles "Tere hommikust!"
Täna on meie ülesanne siin Soomes kutsuda siia tulnud eestlased uuesti tagasi oma emakeelse kultuuri ja oma emakeele rüppe, sest need sidemed kipuvad katkema. Siia tulnud eestlastel on nii kiire oma kodu rajamisega, et kultuur ja keel kipuvad ununema.
Kuid nad vajavad enamat kui lihtsalt toitu ja vett, mitteametlikke koole, ajutist peavarju. Nad vajavad tulevikku.
  • Istusin pingile väikesel lilleskvääril, mis oli rajatud koolimaja ette teraviljalao vastas, ja mõtlesin sellele, et kohtumine lapsepõlvega ja õnnega jäi olemata. Lapsepõlv on möödas, möödas on ka see, mis tuli pärast, on maa sisse vajunud, vette kadunud, vee alla jäänud.
  • [Jordan MacAfee:] "Ärge solvuge, preili Peabody, aga naised... Jumal küll, nad on nagu klaasikillud keset teed. Lõikavad mehe ribadeks, enne kui õieti arugi saad, mis juhtus."
"Ainult siis, kui tahad meist üle sõita," tähendas Addie kuivalt.
  • Jodi Picoult, "Valede nõiaringis", tlk Karin Vahter, 2002, lk 87-88

Hei, mõtted kui karvased loomad!
     Mets kuulatab hiirekõrvul.
Alles põgenedes sa hoomad,
     et see hiis oli täis miasme,
        mürgist udu ja halvavat auru,
et ta piilus ja pealt kuulas, et ta kuivanud tüvede kaudu
muutis sinugi sama puiseks. Nagu rabedaid surnud oksi
hoidsid tuulte sees sõlmiseid sõrmi

  • Maie Remmel, "*Ja see on siis püha hiis...", rmt: "Polüfooniline karneval", 1985, lk 15
  • Sõnu võib lausuda, neid võib kas või gooti tähtedega kirja panna või lauldes ette kanda ning me kõik oleme nende tähenduse suhtes omavahel kokku leppinud. Ja ometi peitub sõnade sügavam tähendus selles, kuidas neid lausuda.
  • Elus tuleb teha valik igavuse ja kannatuse vahel.
    • Germaine de Staël, kiri Claude Hochet'le, 1800. aasta suvi, cit. via: J. Christopher Herold, "Mistress to an Age: A Life of Madame de Staël", New York: Grove Press, 1958, lk 223

Jumal kuppellaes
mõtiskleb:
Ma lõin nad oma rõõmuks
ja kõik muu lõin ma
nende õnnistuseks.
Aga näe, mida nad teevad!
Ma tean nende südameid
ja põhjendusi:

"Me põlvneme
Kainist. Kurjus pole midagi uut,
nii et mis tähtsust sel on,
kui me tulistame haiglat
ja kaevu, kuhu hirmunud
ja tormakad peavad ühtviisi
vee järele tulema?"

Jumal mõtleb välja Maarja.
Rippudes kuldse
kupli tipus,
tõmbub ta kerra pruunis kaunas
ja tema sees Kristuse
vaim, rüütatud verre,
leiab aseme ja hakkab kasvama.

  • Enno Hallek leiutab oma tuntuima kujundi, vineerist välja saetud kahest poolkaarest koosneva nööriga keskelt kokku sõlmitud ketta 59aastasena 1990. aastal. Lõputult varieeritav käepidemetega installatsioon saab pealkirjaks "Kaasaskantav päikeseloojang". On see horisondil loojudes poolituv päikeseketas, pooleldi paadis üles kasvanud kunstniku silma võrkkestale lapsepõlves salvestunud mälupilt (kunstnikuks saadakse lapsepõlves!), mis lõpututes erinevates, spektrivärvide kõrval nüüd ka pastelsetes maalingutes taaselustab ammu kogetud värvimängu merel? Või on see ühtlasi päästerõngas, vaimne paopaik neile, kes midagi kaotanud?
  • Midagi on küll näha, aga on veel midagi muud. Nii see on, kui oled reisil. Reisil olles oleme väljaspool, ei saa sellest osa, on paradoksaalne, et see tundub nii lähedal. Me ei ole tegelikult mitte kusagil, või igatahes sõidame minema niipea, kui kohale jõuame. Kõik need paigad, mille me maha jätame, kust me läbi sõidame, ja siis on need läinud.
  • "Oh neid täiskasvanuid," mõtlesin vaikselt ja haarasin suuremast rohututist kinni, et see maa seest karmilt välja kiskuda - ema ju ei lase tal elada, seal, kus ta tärkas. Loodus on nii kaunis, koos nende umbrohututtidega, aga täiskasvanud ei mõista seda ilu.
  • Saabus arst, ärevil, et keegi on haigeks jäänud.
"Meil on tarvis teie kirurgioskusi, doktor. Võtke üks nuga, mina võtan teise ning me lõikame kõik need tordid lahti ja laome taldrikutele."
"Jumal hoidku, isa Gunn, milleks te seda tahate teha?" küsis arst.
"Sest need võrukaelad ja saatanad, keda täiesti ekslikult süütuteks lapsukesteks nimetatakse, on enamikule tortidest hambad sisse löönud," vastas isa Gunn.
  • Maeve Binchy, "Vana pöögipuu", tlk Heli Greenbaum, 1994, lk 13-14
  • Ma olin oma karjääri alguses väga tagasihoidlik. Mul puudus loomupärane julgus emotsionaalseks avatuseks. Avanemine artistina võttis aega. Mus endas olid küll kõik tunded olemas, aga minu emotsionaalne väljendus ei jõudnud vaatajani. Ja ma elasin alguses seda väga üle, kui repetiitor või loominguline juht ütlesid, et tehniliselt on kõik väga hästi, aga tunderikkusest jääb puudu. Arusaamatus - kuidas see saab võimalik olla, kui ma sisimas ise kõiki tundeid tundsin? - haavas valusalt.
    • Age Oks, "Liblikalend: tants läbi elu", 2020, lk 80
  • Hiiumaa on üldjoontes rombikujuline.
    • Urve Sepp, "Hiiumaa maastikuline iseloomustus", 1974, lk 7 (vrdl: "Gallia est omnis divisa in partes tres." - J. Caesar, "Commentarii de Bello Gallico", 1. rmt, 1. ptk)
  • Eri maade uurijad on väljendanud arvamust, et peale kasvab uus põlvkond õppijaid, kes omandavad teadmisi hoopis teistmoodi, kui omandati varem: interaktiivsemalt, uurivamalt, teadlikumalt. Seda põhjendatakse mõttekäiguga, et tänapäeva noorem põlvkond on juba n-ö sündides tehnoloogia kätte saanud, käsitseb seda vanematele generatsioonidele uskumatult loomulikul moel ja aktiivne tehnoloogia mõjuväljas olek on muutnud ka nende õpingud efektiivsemaks.

alamlehed