Vikitsitaadid:Nädala teemad

52. nädala teema

Aasta on aeg, mille jooksul planeet teeb ringi ümber kohaliku tähe, näiteks Maa ümber Päikese. Enamasti on aastad ülehinnatud.

52. nädala teema

Loogika on teadus, mis sündis lausete sisulise kooskõla leidmise kunstina ja on kujunenud sisuta lausete kooskõla uurimise kunstiks. Tavakeeles nimetatakse loogikaks ka järjekindla arutlemise teel kausaalsuse tuletamise oskust.

52. nädala teema

Raamatukogu on koht, kus hoitakse suurt hulka raamatuid. Sageli saab neid seal lugeda, vahel isegi laenutada. Raamatukogude üle valvavad raamatukoguhoidjad.

52. nädala teema

Holokaust oli juutide massiline tapmine Natsi-Saksamaal Teise maailmasõja ajal, eesmärgiga hävitada kogu juudi rahvas. See on tänapäeval kõige tuntum genotsiid maailma ajaloos.

52. nädala teema

Küünal on kütteainest ja sellesse paigutatud tahist koosnev põletamisvahend, mida kasutatakse valgustamiseks, kui elekter ära läheb. Traditsioonilisi valgusallikaid mälestab 2. veebruaril tähistatav küünlapäev.

52. nädala teema

Teadlane on inimene, kes teeb teadustööd. Täpsemalt isik, kes rahuldab oma isiklikku uudishimu maksumaksja raha eest. Teadlased koonduvad sageli ülikoolide juurde.

52. nädala teema

Sõprus on kaht või rohkemat olendit (nn sõpra) ühendav lähedane vaimne suhe, millele on iseloomulikud vastastikune sümpaatia ja hoolimine ning suhte väärtustamine (nn sõbralikkus).
14. veebruar on sõbrapäev.

52. nädala teema

Eestlus on identiteet soomluse ja lätluse vahel, mis koosneb peamiselt kartulist, räimest, segametsast ja kujuteldavast töökusest. Eestluse kõrgeim punkt on Suur Munamägi. Väljaspool Eestit koosneb eestlus mustast leivast, süldist, heeringast ja laulukoorist ning on rangelt kohustuslik.

52. nädala teema

Teater on etenduskunstide haru, mis ühendab kõne, muusika ja lavalise liikumise. Teatrikunsti põhiharudeks on sõna-, muusika- ja tantsuteater, kuid neile lisandub veel terve hulk eri traditsioone pantomiimist nukuteatrini. Märts on Eesti rahvakalendris teatrikuu.

52. nädala teema

Naine on täiskasvanud inimene, kelle genoomis ei esine Y-kromosoomi kahjustavat mõju. Noor naine on tuntud kui neiu. Alaealist naissoost inimest kutsutakse aga tüdrukuks. 8. märts on eesti rahvakalendris naistepäev ehk roosapäev, sel päeval jäeti töö meestele, marsiti naiste õiguste nimel ning joodi punast viina.

52. nädala teema

Matemaatika on teadus, mis tegeleb rehkendamisega igas mõttes. Sellega teenivad leiva lauale matemaatikud, lisaks sunnitakse sellega tegelema ka õpilased. 14. märts on matemaatikapäev ja π päev (sest π on 3,14159... ja ameeriklased kirjutavad kuupäevi valepidi: 3.14).

52. nädala teema

Luule on miski, mille kohta keegi täpselt ei tea, mis see on, välja arvatud kirjandusõpetajad. Kirjandussemiootikast jääb mulje, et tegu on tihedaima infopakkimismeetodiga, mis inimkond siiani leiutanud; paraku ei oska enamik inimesi seda lahti pakkida.

52. nädala teema

Euroopa saarmas (Lutra lutra) on laia leviala ja entusiastliku ellusuhtumisega veelembene kärplane. Saarmas on 2024. aastal Eestis aasta loom.

52. nädala teema

Põldlõoke ehk lõoke on lõolaste sugukonda kuuluv lind. Laul, mis lendab põldude kohal.

52. nädala teema

Kosmoselend on reis väljapoole atmosfääri. Kui soovitakse hingata, tuleb neisse paikadesse oma õhk kaasa võtta. Eestlased eelistavad nii kaugele lähetada aga pigem ainult väikeseid kuubikuid ja ise mitte kaasa sõita.

52. nädala teema

Harilik tamm (Quercus robur) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv heitlehine lehtpuu. Harilik tamm kasvab suuremas osas Euroopast, samuti Väike-Aasias ja Kaukaasias, kohati ka Põhja-Aafrikas. Harilik tamm on 2024. aastal Eestis aasta puu.

52. nädala teema

Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet ja teadaolevalt ainus koht, kus on elu. Faktiliselt on Maa peaaegu kerakujuline (geoidne), ehkki eksisteerib ka alternatiivseid seisukohti. Maad toetavaid vaalu ja elevante ei ole kosmonaudid seni kohanud.

52. nädala teema

Nõid on nõiakunsti ehk maagiat harrastav daam, ehkki nõianduse sooline aspekt on tänini mõnevõrra selgusetu. Kui varauusaegses kirjanduses soovitati nõidu käsitseda peamiselt haamriga, siis tänapäeval soovitavad eksperdid viisakust ja ettevaatust, näiteks teed, küpsiseid ja mõõdukas koguses alkoholi.

52. nädala teema

Kägu (Cuculus canorus) on meeldejääva laulu ja kokkuhoidliku lõimetiskäitumisega lind, Eestis 2024. aasta lind.

52. nädala teema

Muuseum on koht, kus on asjad rahvale näitamiseks. Vahel neid ka uuritakse. Muuseumi ladestatud vanu esemeid nimetakse museaalideks.

52. nädala teema

Aafrika on suur soe manner Euroopa ja Antarktise vahel. Eestlased sest palju ei tea, aga mõned on ikka käinud ja teadaolevalt ei ole neist ühtki ära söödud. Nii et võiks rohkem käia ja teada saada. Lõppeks on Aafrika ju see koht, kus inimesed üldse välja mõeldi, mis takkajärele on küll osutunud üsna kahtlase väärtusega ideeks.

52. nädala teema

Laps on noor ja väike inimene, öeldavasti elu õis. Laps peab tegema kõike, mis kästakse, ja talle aetakse uskumatult palju jama. Et lapsed jalus ei siiberdaks, eraldatakse nad ühiskonnast erilistesse hoiuasutustesse, kus nad peavad õppima juhuslikult kokku sattunud seltskonnas kuidagiviisi hakkama saama. Need traumad jäävad kogu eluks, sellepärast ongi täiskasvanud nii imelikud.

52. nädala teema

Keskkond on kõik meie ümber, mille vajalikkusest me enne päriselt aru ei saa, kui oleme ta tuksi keeranud. Lisaks looduslikule keskkonnale eristatakse ka näiteks majanduslikku, sotsiaalset, kultuurilist ja tehnoloogilist keskkonda, kuigi viimased saavad eksisteerida ainult esimese armust.

52. nädala teema

Vampiir on müütiline või folkloorne olend, kes toitub inimeste või loomade verest ning kellele omistatakse mitmesuguseid üleloomulikke omadusi nagu igavene elu, kiirus, nähtamatus, muundumine nahkhiireks, kiire paranemine vigastustest, nõrkus päikesevalguse ja küüslaugu ees, komme magada kirstus või hauas, teravad kihvad ja küüned, lennuoskus jms.

52. nädala teema

Suvi on soe aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel. Suvele on iseloomulikud kõrged õhutemperatuurid ja see, et sajab vihma.

52. nädala teema

Tartu on rahvaarvult Eesti teine linn, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna halduskeskus. Tartu on tuntud kui Eesti traditsiooniline intellektuaalse elu keskus ja Tartu vaimu kodupaik.

52. nädala teema

Suudlus on koordinatsiooniharjutus, mille käigus luuakse kahe või enama indiviidi kahe või enama huule osalusel labiaal ehk huulhäälik ülemiste hingamisteede läheduses. Suudlustega võivad kaasneda emotsioonid, sugulus või poliitilised alliansid.

52. nädala teema

Maasikas (Fragaria) on roosilaadsete seltsi roosõieliste sugukonda kuuluv taimeperekond, mille tuntuim esindaja on aedmaasikas. Eelkõige hinnatakse maasikat selle samanimelise marja tõttu, mis tegelikult on lihakas koguvili, mis areneb õiepõhjast.

52. nädala teema

Male on üks vanimaid sõjamänge, segastel põhjendustel on seda peetud ka kunstiks ja spordiks. Ajaloo vältel on males kujunenud harukordselt segane terminoloogia: mujal on raske panna inimesi uskuma, et kuninganna on seesama mis lipp või minister, piiskop seesama mis oda või elevant, vanker on kindlus või laev ja rüütel on eesel. Pole ime, et males esineb arvukalt probleeme.

52. nädala teema

Ohakas (Cirsium) on korvõieliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond. Kultuuriliselt kiputakse ohakale omistama nuhtluse sümboli rolli, sest tegu on levinud umbrohuga, mis on enamasti väga elujõuline ning mõõdukalt kuni ohjeldamatult okkaline. Seepärast on ohakas ka Šotimaa rahvuslill.

52. nädala teema

Tiiger on suur triibuline kass, kes elab metsas ja ei karda vett. Kirjanduse andmeil meeldivad tiigritele karglemine ja kalamaksaõli.

52. nädala teema

Kass (Felis catus) on suurepärase disaini ja koreograafiaga väike kiskja, kes on edukalt kodustanud inimese (Homo sapiens). 8. august on rahvusvaheline kassipäev.

52. nädala teema

Rukis on teravili, millest tehakse leiba. Paljud inimesed üle maailma usuvad, et leiba saab teha ka muudest teraviljadest, kuid eestlased teavad, et see on ränk eksitus.

52. nädala teema

Jõgi on mahukamat sorti vooluveekogu ehk suur hulk maismaaga piiritletud vett, mis üldjuhul on mage ja liigub kindlas suunas. Tavaliselt saavad jõed alguse allikast, ojast, järvest või teisest jõest ning lõpetavad meres, järves, teises jões, sügavas augus või eikusagil.

52. nädala teema

Kool (ladina scholē – 'puhkus', mõnulemine, vabadus füüsilisest tegevusest) on asutus väikeste inimeste isoleerimiseks ülejäänud ühiskonnast ja sotsialiseerimiseks, mis valmistab neid ette palgatöötaja eluks juhuslikult moodustatud kollektiivis, kus kohalviibimine ja suhtlemine on sunduslikud, tegevus arusaamatu või mõttetu ning ülemused ükskõiksed ja ebakompetentsed. Koolist saadud traumat nimetatakse hariduseks.

52. nädala teema

Seen on seeneriigi kodanik ja seeneriik on üks eukarüootsete organismide riikidest. Bioloogiliselt eristatakse seeni taimedest ja loomadest, geneetiliselt on seened loomadele lähemal kui taimedele. Eesti tuntuim seen oli Erast Parmasto.

52. nädala teema

Vaher (Acer L.) on heitlehiste puude ja põõsaste perekond umbes 128 liigiga, millest enamik elab põhjapoolkeral. Eestis kasvab looduslikult vaid harilik vaher (Acer platanoides). Vahtral on magus mahl, pikk nina ja ilus sügisvärvus.

52. nädala teema

Ajalugu tähendab nii minevikku kui ka teadmisi minevikust ehk mineviku uurimist, kirjeldamist ja tõlgendamist. Mõlema tähistamine sama sõnaga on arvatavasti juhuslik, sest neil kahel pole omavahel palju pistmist.

52. nädala teema

Sügis on jahe aastaaeg, mis väljendub eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel. Sügisele on iseloomulikud õhutemperatuuri langus, sajab vihma ja vahel ka lund ning veekogudel tekib jääkate.

52. nädala teema

Tõlkimine on ühe teksti esitamine teise pähe ja inimeste veenmine, et üks on sama hea kui teine. Kui tekstid on eri keeltes, võib see pettus isegi õnneks minna.

52. nädala teema

Natüürmort ehk vaikelu on kunstiteos, mis üldjuhul kujutab elutuid asju nagu toiduained ja tarbeesemed või surevaid olendeid nagu lõikelilled.

52. nädala teema

Kunstnik on keegi, kes teeb kunsti; kunst jällegi on see, mida kunstnik teeb. Kunstnik ja kunst koos on nagu koer, kes ajab taga oma saba. Kas saba kättesaamine ongi õnnelik lõpp?

52. nädala teema

Eesti kunsti all võidakse mõista nii Eestis kui ka eestlaste loodud kunsti. Samas võidakse seda ka mitte mõista. Eesti kunsti põhjas asub soome kunst.

52. nädala teema

Tuletõrje on organisatsioon, mille liikmed käivad kasse puu otsast alla toomas ja tulekahjusid kustutamas. Varem kutsuti neid ka pritsimeesteks. Tänapäeval tegelevad tuletõrjumisega päästeorganisatsioonid, millel on laiem ampluaa uppujate päästmisest puhkpillimuusikani.

52. nädala teema

Lendamine on õhus või kosmoses soovitud suunas liikumine ilma soovimatult alla kukkumata. Enamik linde ja paljud putukad on selles loomupäraselt andekad, ülejäänud olevused peavad lennuks tarvitama muid abivahendeid.

52. nädala teema

Saar on maa, mille ümber on vesi, just nagu pudrumägi keset kisselli. Tavaliselt elavad saarel lambad ja saarlased.

52. nädala teema

Käimla on koht ekskrementide ja uriini väljutamiseks, mõtluseks ja mobiiltelefonis Facebooki lugemiseks.

52. nädala teema

Õlipuu on puu, mille otsas kasvab õli, st oliivid. Õlipuuoks on rahu sümbol, kuna oliivid on väikesed ja ei tee kukkudes kellelegi viga, kuuseoksa aga on tuvil ebamugav tassida.

52. nädala teema

Muld on Eesti rahvatants, mida tantsivad kartulid.

52. nädala teema

Tango on Argentina, Soome ja Uruguay rahvatants, mida tantsivad ainult algajad, sest siiani pole ükski inimene seda lõplikult selgeks saanud.

52. nädala teema

Talv on aastaaeg, mil vanasti olid külm, lumi ja jää, suusatamine, uisutamine, lumesõda ja külmapühad, nüüd aga ei ole enam mitte midagi ja isegi Tartu maraton jääb tihtipeale ära.

52. nädala teema

Jõulud on talvise pööripäeva paiku tähistatav kaubandusliku sisuga püha, millel olevat mingi seos Jeesuse sünniga. Jõuludega seondub jõulupuude ehtimine, kingituste tegemine, jõuluteemaliste kunstiteoste nautimine ja liigsöömine.

52. nädala teema

Avalik omand on angloameerika õiguses kogum vaimse tegevuse tulemeid, mis on intellektuaalomandi õiguse kaitseta, sest kaitse kehtivus on lõppenud, kaitse on kaotatud või kaitset ei kohaldata.